/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/14/13008176t1h4649.jpg)
SEB panga andmetel on telefonipettused hakanud taas sagenema ja uue skeemina kasutavad kelmid ohvri manipuleerimist sinnamaani, kuni see neile pangaautomaadist ise sularaha välja võtab.
SEB: telefonipetturid nõuavad nüüd sularaha
Tänavu esimeses kvartalis registreeriti peaaegu viis korda rohkem telefonipettusi kui 2022. aasta neljandas kvartalis. Ligi viis korda kasvas ka kahjusumma.
SEB Turbekeskuse turbejuhi Kätlin Kuke sõnul võib öelda, et see pettuse liik tõusis väga võimsalt. «Kui võrrelda eelmise kõrgajaga, näiteks 2022. aasta esimese kvartaliga, siis aastaga oli kasv 1,5-kordne,» ütles Kukk.
«Kui eelmise aasta keskpaigast oli näha telefonipettuste langust, siis tänavu on see pettuse tüüp hoogustunud. Uue nähtusena nõuavad kurjategijad ohvrilt ka sularaha,» lisas Kukk. Sagenenud on ka juhtumid, kus heausksed inimesed lasevad kanda oma kontole võõra raha ja annavad selle sularahas võõrale, aidates nii kaasa kuriteo toimepanemisele.
Kelm esitleb end pangatöötaja või politseinikuna
Kuke sõnul esitlevad kurjategijad end pangatöötaja või politseiametnikuna. Alati räägitakse probleemist, mis vajab kiiret reageerimist, ning alati on helistajal ka lahendus pakkuda: selleks on vaja ohvril edastada helistajale oma isiklikuks kasutamiseks mõeldud info ehk internetipanga kasutajatunnus, PIN1- ja PIN2-kood ja pangakaardi andmed. Vahel küsitakse koopiat isikut tõendavast dokumendist.
Üsna tihti survestatakse ohvrit, et ta laadiks oma seadmesse nii-öelda turvaprogrammi, mis annab juurdepääsu ja täieliku tegutsemisvabaduse ohvri seadmes. «Kui helistaja neid andmeid küsib, siis ärge edastage midagi ja lõpetage edasine suhtlus,» rõhutas Kukk.
Manipulatsiooni tulemusena võetakse ohvri pangakonto kasutamine üle ja asutakse ohvri raha kontolt välja viima. Ka võib toimuda laekumisi teistelt ohvritelt, mida omakorda taas edasi suunatakse. Sageli võetakse ohvri nimel ka laenu.
Kui varem võeti ohvrilt raha ülekannete ja kaarditehingutega, siis nüüd on lisandunud ohvri manipuleerimine, et ohver võtaks pangaautomaadist sularaha välja. Raha peab ohver näiteks üle andma või saatma Western Unioni kaudu võõrale isikule.
«Sularaha üleandmine võõrale näitab selgelt, et liikvel on kuritegelike gruppide käepikendused. Summad varieeruvad ja on juhtumipõhised. Petuskeemi muutusest on SEB teavitanud ka politseid ja näeme, et nad on asunud aktiivselt olukorraga tegelema,» ütleb Kukk.
Petis keelab teiste kõnede vastuvõtmise
Petukõned kestavad tavaliselt väga kaua ning on juhtumeid, kus ohvrit on hoitud liinil üle kolme tunni ja keelatud igasuguste teiste kõnede vastuvõtmine.
«Sageli näeme hiljem, et kõne ajal on ohvri kontole laekunud raha ka teistelt ohvritelt. Võimalusel võetakse ohvri nimel kiirlaene, tehakse ülekandeid ja kaarditehinguid. Kuna pangad täiendavad järjest enam oma pettustevastaseid meetmeid, siis ei pruugi sellised tehingud enam õnnestuda. Seega on uueks suunaks sularaha väljavõtmine,» räägib Kukk.
On ka juhtumeid, kus ohvriga võetakse ühendust suhtlusrakenduse kaudu, näiteks Telegram, Viber, WhatsApp. Näiliselt on pöördujaks tuttava tuttav, kes palub abi, näiteks teenet, et ohver aitaks raha edastamisel. Legendi järgi ei ole abipalujal Eestis kontot ning ta palub luba kasutada ohvri kontot, kuhu keegi talle raha kannab. Ohver peab selle siis sularahas välja võtma ning omakorda edasi andma tuttava tuttavale.
Niimoodi kasutatakse ohvri kontot võimalikus pettuste või rahapesu ahelas, et varjata raha ebaseaduslikku päritolu. Tundmatu raha vahendamine või vahendamisele kaasaaitamine võib aga lõppeda kuriteo sooritamisega: ohver annab juurdepääsu oma kontole, tema isiklik raha kantakse kiirelt edasi või tehakse selle eest kaardimakseid, valdavalt kinnitab ohver kõik toimingud ise oma digiallkirjaga.
On ja juhuseid, kus petturid on teinud oma seadmesse näiteks Smart-ID ja saavad kinnitada tehinguid juba iseseisvalt. Pettur ei saa teha oma seadmesse kliendi nimel ühtegi rakendust, kui ohver pole seda isiklikult kinnitanud oma digiallkirjaga.
Pank ja politsei ei küsi kunagi isiklikke andmeid telefoni teel.