:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/24/15277770t1h485e.jpg)
- Ükski erakond ei rääkinud enne valimisi hotellipidajaile, et neil võiks käibemaks tõusta.
- Turismiettevõtjaile tähendab maksutõus pärast koroona- ja energiakriisi uut valusat lööki.
- Eesti hotellide käibemaksu tõus kahjustab neid Euroopa majutusasutuste konkurentsis.
Maksutõusukeerisesse sattunud Kaja Kallase valitsuse koalitsioonileping polnud saanud veel paberile, kui Viru hotelli müügijuht Tiiu-Tuuli Sulg saatis pakkumise Taani üritusturundusfirmale, kes planeerib ületuleva aasta sügiseks oma kliendile, ühtekokku 120 inimesele, kolmepäevast täistoitlustusega konverentsi. Pakkumise eelarve: 47 000 eurot.
Taani firma uuris, kui palju võiks hinnad kahe aastaga tõusta, ja mainis, et ootuspärane oleks 2–5 protsenti, nagu tavaliselt. Eesti majutusasutustele seni kehtiva 9-protsendilise käibemaksu tõstmine 22 protsendile, nagu soovib eelmise nädala algul ametisse astunud valitsus, ei olnud selleks ajaks veel teatavaks saanud.
Möödunud nädalal küsis taanlaste esindaja ekstra üle, kui suur on Eestis hotellide käibemaks. Ilmselt oli info kavandatavast käibemaksu tõusust Euroopas vastava ala inimeste hulgas juba liikvele läinud, oletab Sulg. «Vastasin, nagu asi on – mis on täna, mis on plaanis ja rõhutasin, et miski ei ole kinnitatud,» ütleb ta. «Sain viisaka vastuse, et info antakse kliendile edasi.»
Kallase valitsuse kavatsus kaotada majutusasutuste käibemaksuerisus on jahmatanud paljusid Eestimaa hotellide ja külalistemajade pidajaid. Imre Viilukas, kellele kuulub Võrus Georgi hotell ja enamusosalus Ränduri külalistemajas ning samuti osa Kütioru puhkekeskusest, nimetab plaanitavat maksumuudatust ebaloogiliseks, ebaõiglaseks ja hullumeelseks. Ta on päri, et riigieelarve tuleb saada tasakaalu, kuid ütleb, et seda tuleb teha võrdsemalt, mitte nii, et ühes sektoris suureneb käibemaks peaaegu kaks ja pool kord. «See ei ole normaalne,» sõnab ta.
Üllatav küsimus
Rakvere Katariina külalistemaja omanik Tõnu Leppik nimetab valitsuse plaani suureks jaburuseks ja ennekuulmatuks häbematuseks. Koroonaajast ja sellele järgnenud energiahindade kiirtõusust pihta saanud majutuskohad on suutnud tema sõnul maast just ühele põlvele tõusta, aga «nüüd tahetakse täiesti käpuli lüüa». «Tundub, et terve mõistusega ei ole sellel valitsusel tegemist,» lausub Leppik. Tema naine küsib kõrvalt koguni, kas Kallase valitsust seepeale kohtusse kaevata ei saa.
Eesti hotellide ja restoranide liidu esindajad kohtusid enne valimisi kõigi riigikogusse kandideerinud erakondadega, kellelt liidu juht Ain Käpp, Radisson Collection Hotel Tallinna juhatuse esimees iga kord küsis, ega majutusasutused pea muretsema, et nende käibemaksumäär muudetakse.
/nginx/o/2023/04/24/15277774t1h4061.jpg)
«Mitte ükski erakond ei andnud vähimatki märki, et peaks muretsema,» ütleb kohtumistel osalenud EHRLi tegevjuht Killu Maidla. «Pigem olid poliitikud üllatunud, et millest üldse selline küsimus.»
Majutusettevõtete teistest äridest väiksem käibemaks tuleneb suuresti sellest, et nad tegutsevad rahvusvahelisel turul, kus peab konkurentsis püsimiseks arvestama, milline on turismisektori käibemaksumäär lähiriikides. Poolas on see 8, Leedus 9, Soomes 10, Lätis ja Rootsis 12 protsenti.
Enne koroonaaega, mil reisimine sai piirangud, tuli Eesti turismiärisse ligi kaks kolmandikku rahast välismaalastelt, mis tähendab, et kui käibemaksu kerkimise tagajärjel majutushinnad tõusevad, valivad välismaalased Eesti asemel külastamiseks mõne teise koha, hoiatavad siinsed hotellipidajad.
«Skandinaavia turist jälgib hoolega hinda,» ütleb Leppik, kes on Katariina külalistemaja pidanud 21 aastat. «Kui hind läheb kalliks, on kohe teada, et ta ei tule.»
Võib küll arvata, et ega 10 või isegi 20 eurot hinnatõusu turisti otsust Eestisse tulla suurt mõjuta, räägib EHRLi juht Käpp, ent suurtellimuste puhul, alates rahvusvahelistest konverentsidest kuni korporatiivhangeteni, saab teinekord otsustavaks isegi hotellitoa 50-sendine erinevus: üritus viiakse sinna, kus hind on soodsam. «Sest vahet ei ole, oled sa Eestis, Lätis või Leedus,» nendib Käpp.
Kolossaalne tõus
Asi pole ainult selles, et välismaalaste tulemata jäämise korral – nagu võib juhtuda ületuleval aastal Viru hotelli silmas pidanud taanlastega – kannatab Eesti turismieksport, mis moodustab kümnendiku kogu Eesti ekspordist. Küsimus on ka selles, kuidas majutusettevõtted pärast käibemaksu kardetud tõusu vastu peavad ja ellu jäävad, seda ennekõike väikelinnades ning eriti maakohtades, kus majutusasutus on sageli peamine või koguni ainus tööandja.
«Õudne,» ütleb kavandatava maksutõusu kohta Hiiumaa külje all Kassaris Dagen Hausi külalistemajas broneeringutega tegelev Margret Põllu. «Ega see midagi meeldivat ole.» Orjaku mõisa kunagisse ait-kuivatisse rajatud kuue toaga majutuskoht tõstis üldise hinnatõusu survel selleks hooajaks hindu mullusega võrreldes niigi viiendiku, 100 eurolt 119-le. Kui kerkiv käibemaks sunniks juurde panema veel tosin või enamgi eurot, oleks hinnamuutus Põllu sõnul kolossaalne.
«Siis peab mingisugused lõikumised tegema,» pakub ta, kuidas rahaliselt vähegi plussi saada. Lõikumiste all mõtleb ta seda, et osa asju ja teenuseid, mis seni olnud elementaarsed, tuleb muuta tasulisteks lisateenusteks.
Viljandi järvest vaid kolmesaja meetri kaugusel asuva 80 kohaga Männimäe külalistemaja omanik Rait Sulg ütleb, et käibemaksu tõstmine teeb kogu Eesti majutusasutustele halba. «Niigi on koroonast alates olnud virelemine, nüüd pannakse teine põnts peale,» lausub ta. Pandeemiaaeg kukutas külalistemaja täituvuse 15–25 protsendini, millest alles viimasel ajal on õnnestunud toibuda.
/nginx/o/2023/04/24/15277776t1hcab3.jpg)
Männimäel peatuvad peamiselt Eesti turistid, kes, nagu täheldab Sulg, on hinnatundlikud, mis võib sundida neid õhtul pigem koju sõitma, selle asemel et Viljandisse ööbima jääda.
Võru Georgi butiikhotelli omanik Viilukas on niigi, ilma käibemaksu plaanitavast kergitamisest rääkimata, kavandanud üleüldise palgatõusu ajel numbritubade 10-eurose hinnatõusu, sest kui palgad ei kerki, lähevad töötajad mujale. Ta on pidanud majanduslikult pinnal püsimiseks enda sõnul juba ökotama ehk töötajate arvu kärpima: kaheksa aastat tagasi hotelli avades oli neid 15, nüüd on järel 9. See tähendab, et paljud peavad pidama korraga mitut ametit.
«Kes hinda ei tõsta, need ära ei majanda ja lähevad pankrotti,» lausub Viilukas.
60 külalist mahutava Katariina külalistemaja omanik Leppik pole rohkem kui kahe kümnendi jooksul ühtegi inimest koondanud, aga valitsuse maksutõusukavade elluviimise järel ei jää tema sõnul ilmselt muud varianti, kui neljast administraatorist kaks koondada. «Tooge see siia, kes selle [majutusasutuste käibemaksutõusu] välja mõtles!» ütleb ta. «Proovigu ise siin elada ja palka maksta.» Ja küsib siis poliitikutelt: «Kas on kade meel, et maal veel keegi elab?»
Valus tabamus
Anna Kasak, kes peab koos abikaasa Viktoriga Pärnumaal Navesti jõe ääres Soomaa rahvuspargi lähedal poolteist kümnendit 24 kohaga majutuspaika Villa River Rose, nimetab valitsuse plaane väga-väga ebaõiglasteks. «Kui valitsus ütleb, et maksutõus on paratamatu, sest riigikassa on tühi, siis selle peale oleks pidanud juba varem mõtlema,» lausub ta. «Kui maksu pannakse juurde, pannake meid fakti ette, kas peame ära lõpetama.»
Viktor Kasak ütleb, et nemad saavad siiski hakkama, kuna tal on ka teisi ärisid, mis sisse toovad, kuid paari töötajaga pereettevõtteid, mis pakuvad maapiirkondades majutust, tabab maksutõus valusalt. «See on lihtsalt kurb,» sõnab ta.
Maksutõusude ootuses meenub Viktor Kasakule, kuidas ta käis ülemöödunud kümnendi keskel tegemas oma ehitusettevõttega Tallinnas rahandusministeeriumis remonditöid. Minister oli tollal reformierakondlane Aivar Sõerd. «Toolid, vaibad – viige, kuhu tahate, öeldi,» mäletab ta. «Aeg on läbi, kõik tuleb välja vahetada.»
Anna Kasak lisab: «Me küll ei suuda nii palju sisekujundust muuta, nagu nemad ministeeriumides.»
Viktor Kasak prognoosib, et kui majutuskohtade pidajaile, kellelt Booking.com broneerimissüsteem võtab niigi vähemalt 12 protsenti endale, tõuseb käibemaks, jääb omanikele ja töötajaile varsti ainult töörõõm ning paljud lõpetavad tegevuse ära. «Mis sa ikka rügid,» ütleb ta.
Nii tõdebki EHRLi juht Käpp, et valitsuse maksuplaan majutusasutustele on arusaamatu ning muudab elluviimise korral nende majandusliku olukorra, mida on räsinud järjest nii koroona- kui energiakriis ning mõjutab kaugemate kantide turiste heidutades ka sõda Ukrainas, veelgi keerukamaks. Lisaks sellele, et sektor on rahaliselt miinuses – aastail 2020 ja 2021 oli sektori kahjum 38,5 miljonit eurot –, on kulud võrreldes 2019., kroonaeelse aastaga tõusnud umbes kolmandiku võrra, sedastab Käpp. «Meie kasumlikkus on hoopis teine, mis see oli ennem,» lausub ta, «ja nüüd veel lisaks käibemaksu tõus, alampalga tõus ja võib-olla ka turismimaks.»
Lõunanaabrite õppetund
Mida majutusasutuste käibemaksu kergitamine kaasa toob, selle kohta annab õppetunni Läti ja Leedu kogemus üle-eelmise kümnendi lõpu kriisi ajast. Käibemaksu muudatuse tulemus oli see, et näiteks Lätis kadus selle tõttu 12 000 töökohta ja sadakond turismiettevõtet läks hingusele. Mõlemad lõunanaabrid pöörasid peagi maksutõusu tagasi.
«Miks me teeme samasugust rumalat viga?» küsib Käpp. «Tekitame sektorile tohutut kahju ja siis lähme [vanale maksumäärale] tagasi, aga vahepeal pöörame enda elu täiesti pea peale.»
Käpp soovib kõigepealt, et Eestis tehtaks korralik mõju-uuring, mida maksuerisuse kaotamine kaasa toob, mitte ei tormataks paari nädalaga uut, makse tõstvat seadust vastu võtma.
Selle kirjutise tarbeks tehtud reporteritöö käigus jõudis Postimeheni ka info riigisektoris liikuvast põhjalikust analüüsist, et majutusettevõtete käibemaksu tõusust põhjustatud kõrgemad hinnad võivad välisturiste heidutada sedavõrd, et riigile ei pruugi raha juurde tulla, kuid ametlikku kinnitust sellele saada ei õnnestunud.
Olukorras, kus käibemaksu tõus veel kivisse raiutud pole, on Hiiumaa Dagen Hausi esindaja Põllu tuttavate majutustöötajatega võtnud hoiaku, et nad ignoreerivad seda. Mis tema sõnul tähendab: «Eeldame ja usume, et seda tõusu ei tule.»
Aga kui ikkagi tuleb, nagu ei lase välistada valitsuse sõnumid ja sammud sel teemal, peab Rakvere Katariiina külalistemaja omaniku, 73-aastase Leppiku sõnul hakkama kaaluma võimalust, et teha majutusasutusest vanadekodu. «Saab endale sooja koha,» ütleb ta. Personal on olemas ja elanikkond ju vananeb.
«Seni loodan, et valitsusel tuleb terve mõistus ikka koju,» lisab ta.