EHRL: valitsuse plaan tõsta ilma mõjuanalüüsita järsult käibemaksu on vastutustundetu

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp leiab, et kuigi investoritel säilib sektorisse usk, on olukord katastroofiline. Foto: Madis Veltman

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) saatis esmaspäeval valitsusele pöördumise, milles soovitab alustada majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamise teemal põhjaliku mõjuanalüüsi tegemist ning seniks tõsta vastav punkt kui läbimõtlemata samm planeeritavast maksude kobareelnõust välja.

EHRLi hinnangul mõjutab majutusasutuste käibemaksuerisuse (9 protsenti) kaotamine ja käibemaksu järsk tõstmine 22 protsendile ennekõike Eesti enda mainet turismi sihtkohana ja majanduslikku käekäiku.

Liit nendib pöördumises, et neile laekunud info järgi on kavas käibemaksumuudatust puudutav eelnõu saata juba 25. aprillil riigiasutuste kooskõlastamisringile ja 4. mail arutada valitsuses, mis ei jäta ruumi ei sektoriga dialoogiks ega ka mõjude hindamiseks.

EHRLi juhatuse esimehe Ain Käpa sõnul on see vastutustundetu ja läbimõtlemata plaan, mis ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõime tagamist ega piirkondade ühtlasemat arengut, mis on ometi ühed koalitsioonileppesse kirja pandud eesmärgid.

«Valitsuse plaan tõsta majutusasutuste käibemaksu väga järsult seniselt üheksalt protsendilt 22 protsendile tähendab majutusasutustele ränka hoopi, millele paljud ettevõtjad ilmselt vastu ei pea,» nentis Käpp. «Sellist ühte sektorit väga tugevalt mõjutavat sammu ei tohi teha ilma korraliku mõjuanalüüsita ja kiirustades, kuid just seda praegune valitsus kavatseb teha.»

Käpa sõnul on riigi keerulises seisus rahandust lappiva valitsuse soov kasutada ära kõik võimalused lisaraha leidmiseks mõistetav, kuid seda tehes peab nägema kaugemaid tagajärgi. «Pikemas perspektiivis tähendab selline 244-protsendiline käibemaksu tõus kindlasti turistide vähenemist, mis lõpuks toob kaasa hoopis maksulaekumiste vähenemise. Turist, kes Eestisse ei tule, ei tarbi ka siinseid tooteid ja teenuseid,» rääkis Käpp. «Küsimus pole ainult majutusasutustes, vaid kokku kukub kogu selle turisti loodav väärtusahel.»

Käpp lisas, et ekspordile on reeglina kehtestatud 0-protsendiline käibemaks. «Majutussektoris on 70–80 protsenti käibest eksport selles mõttes, et me toome ekspordi tarbija riiki, kus ta lisaks majutusele ka teisi teenuseid tarbida saab. Seetõttu on pigem ebakohane nimetada kehtivat käibemaksumäära soodustuseks. See on erisus, kus riik ekspordi pealt ka käibemaksu teenib,» ütles Käpp.

2022. aastal külastas Eestit 3,5 miljonit välisturisti, kes kulutasid kokku 1,2 miljardit eurot. Uuringud näitavad, et iga turisti puhul läheb tema sihtkohas tehtavatest kulutustest vaid 20 protsenti majutusele ning ülejäänud vahendid suunab ta sihtriigi majandusse.

Käpp lisas, et majutussektor ootab valitsuselt kiirustamise asemel asjalikumat lähenemist küsimusele ning on valmis ka mõistlikeks kompromissideks. «Võtame selle maksumuudatusega korraks aja maha, arutame osapooltega olukorda ning analüüsime mõju sektorile,» soovitas Käpp valitsusele. «Kindlasti jõuame nii parema lahenduseni ning oskame pakkuda alternatiive nii suurele maksulöögile.»

Näiteks on majutussektoris tegutsevad ettevõtted juba aastaid tähelepanu juhtinud samas sektoris tegutsevate lühiajaliste rendipindade ärile (AirBnB ja muud sellised platvormid), mis on saavutanud majutusturu mahust juba umbes kolmandiku ja mis suures osas on ka maksude kogumise osas «hallis tsoonis». Samuti on jäänud tähelepanuta ettepanekud, mis aitaksid vähendada varimajandust toitlustussektoris, mis on majutusega tihedalt seotud.

Ametisse asunud valitsus plaanib ühe maksumuudatusena kaotada alates 2025. aastast ära seni majutusasutustele kehtinud üheksaprotsendilise käibemaksuerisuse. Samas on suures osas ELi riikides turismisektoril vähendatud käibemaksumäär ning hotellidel on vähendatud käibemaksuerisus peaaegu kogu maailmas.

Eestis praegu kehtiv üheksaprotsendiline käibemaks majutusasutustele pole erakordselt madal, vaid Euroopa võrdluses pigem keskmine. Selle muudatuse jõustumisel ei suuda Eesti riik naaberriikidega võrreldes turismi sihtriigina konkurentsivõimelisena püsida, sest kogu meie lähiregioon püsib 9–12 protsendi käibemaksu tasemel. Näiteks Leedus on käibemaksu määr majutusasutustele 9 protsenti, Lätis, Rootsis, Norras 12 protsenti ja Soomes 10 protsenti.