ANALÜÜS ⟩ Miks kukub rubla väärtus taas kivina?

Naftaväli Nikolo-Berezovka lähedal Venemaal. Foto: Sergei Karpukhin

Vene rubla on kaotanud tänavu dollari vastu 16 ja euroga võrreldes 13 protsenti oma väärtusest, olles sellega Egiptuse naela ja Argentina peeso järel üks maailma halvima tootlusega valuutadest. Deutsche Welle (DW) uuris, miks see nii on.

Kui pärast Ukraina sõja puhkemist Vene rubla suure hooga väärtust kaotama hakkas, kasutasid Venemaa keskpank ja rahandusministeerium kõikvõimalikke meetmeid languse peatamiseks. Intressimäärad tõsteti kõrgustesse ning kapitali väljavoolu hakati regulatsioonidega piirama. Sellest oli kasu: kui 2022. aasta märtsis sai ühe euro eest üle 140 rubla, siis mullu suveks kukkus kurss 55-64 peale, möödudes ka sõjaeelsest tasemest. Tänaseks on rubla vahetuskurss euro suhtes aga taas oluliselt nõrgenenud ning kerkinud üle 90.

Venemaa riigiametnike sõnul on rubla nõrgenemine tingitud riigi suurenenud impordist, vähenenud ekspordituludest ja väliskapitali väljavoolust. Nende põhjustega nõustusid ka DW küsitletud allikad.

30 aastat Euroopa Komisjonis töötanud Albrecht Rothacher ütles, et rubla kurss on tänavusel aastal tugevalt kukkunud sanktsioonide tõttu. Eriti suur mõju on tema hinnangul olnud Vene naftale kehtestatud hinnalael. Kui pärast sõja algust kauples nn Uurali toornafta tasemel üle 100 dollari barreli eest, siis tänavu jaanuaris, pärast hinnalae kehtestamist, teenisid venelased barreli eest keskmiselt vaid 49 dollarit, tõi Rotchacher välja. Kuna eksporditulud känguvad, nõrgeneb ka valuuta. 

Venemaa jooksevkonto ülejääk, mis näitab riigi ekspordi ja impordi tasakaalu, kahanes Venemaa keskpanga andmetel aasta esimese kolme kuuga 18,6 miljardi dollarini. Nii halba esimese kvartali tulemust pole nähtud alates 2016. aastast.

«Valuuta languse põhjuseks on nafta- ja gaasiekspordi tulude vähenemine ning kapitali välja tõmbumine Venemaa enda ettevõtete ja välisinvestorite poolt,» ütles PIIE mõttekoja majandusteadlane Elina Ribakova DW-le. «Sanktsioonidel on tugev mõju, eriti EL-i embargol Venemaa naftale ja naftatoodetele,» lisas ökonomist.

Teised DWga vestelnud majandusanalüütikud leidsid aga, et rubla nõrkusel ei ole nii otsest seost lääne sanktsioonidega. Pigem tõdeti, et rubla odavnemine on märk pikaajalisest kahjust, mida kulukas sõda Venemaa majandusele põhjustab. «Sanktsioonid toimivad, kuid nende mõju on ajas vähenenud, kuna kaubandusmustrid muutuvad ning möödapääsu võimalusi arendatakse edasi,» ütles USA kaubanduskojaga seotud mõttekoja CEPE analüütik Eric Hontz. 

Rothacher aga hindas, et kaubandusmustrite muutumises pole Venemaa jaoks midagi head. «Hiina kasutab Venemaad ära toormete kolooniana, keda saab sundida tegema allahindlusi,» sõnas ta, lisades, et sundseisu tõttu peab Venemaa oma maavarasid müüma soovitust odavamalt.

Millist rolli mängib jüaan?

Jaanuaris alustas Vene Keskpank kiirelt kasvanud Hiina jüaani reservide müüki, et täita nafta- ja gaasitulude vähenemisest ning sõjakuludest tingitud eelarvepuudujääki. Kuigi rubla kursile on välisvaluuta müümisel toetav mõju, ei ole see peatanud Vene valuuta nõrgenemist.

Ribakova sõnul täidab Hiina ja jüaan Vene majanduses aga üha suuremat rolli. «Venemaal on toimunud oluline liikumine jüaani kasutamise suunas, mis praegu moodustab üle 30 protsendi kohaliku valuutaturu tehingutest (enne Ukraina sõja puhkemist oli jüaani osakaal alla 1% - toim). Kuid jüaan ei ole konverteeritav valuuta ning selle instrumendid ei ole nii likviidsed kui dollar või euro. Seega on üleminek jüaanile endiselt aeglane,» ütles ta.

Rubla tuleviku osas lähevad DWga rääkinud allikate nägemused lahku. Venemaa kohaliku investeerimisfirma Alor Brokersi juht Aleksei Antonov uskus, et Vene valuuta on tänaseks oma põhja saavutatud. «On väga tõenäoline, et rubla langustrend on möödas. Ootame selle järkjärgulist tugevnemist,» ütles ta, tuues selle argumendi toetuseks välja OPEC+'i naftatoodangu kärekava.

Samas usuvad paljud, et Venemaa valitsus soosib rubla järkjärgulist nõrgenemist, kuna seeläbi saab lappida eelarveauke. «Vene võimud juhivad rubla kurssi lähtudes nafta hinnast ja selle mõjudest ekspordi- ja eelarvelaekumistele. Nõrga rublaga saab eelarves kompenseerida naftatulude vähenemist,» ütles analüütik Tim Ash DW-le.

Venemaa 2023. aasta riigieelarve põhineb eeldusel, et naftabarrel maksab tänavu 70 dollarit. Kui Uurali nafta hind kaupleb EL-i hinnapiiriks seatud 60 dollari juures ehk 10 dollarit odavamal tasemel, tähendab see Kremlile 170 miljoni dollari suurust kaotust päevas, teatas Soomes paiknev mõttekoda Energy and Clean Air Research Center.

Sel nädalal kauples Uurali toornafta 64 dollari juures. Vene toornafta hind püsib EL-i hinnalaest kõrgemal põhjusel, et Hiina ja India pole hinnakokkuleppega liitunud. 

Toornafta Brent kauples sel nädalal 85 dollari juures.