/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/01/13655911t1hf93e.jpg)
Swedbanki koostatud uuringu kohaselt on Eesti elanike finantstervis pingeline, kuna paljudel kontodel pole sääste, mis võimaldaks olla valmis ootamatusteks.
Swedbank avaldas Eesti elanike rahalise mureallika
«Hea finantstervise oluline komponent on säästude olemasolu. Ilma puhvrita, palgapäevast palgapäevani elamine on äärmiselt stressirikas, mida näitab ka uuringu küsimus, mis tunnet tekitab oma rahaasjadele mõtlemine – lausa 35 protsenti Eesti elanike vastuseks oli «muret». Näiteks Rootsis vastasid pooled elanikest samale küsimusele, et tunnevad «enesekindlust»,» ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Voometsa sõnul võimaldaks muret leevendada raha meelerahufondi kogumine, mis aitab katta ootamatud väljaminekud, näiteks kodumasinate või auto remondiga seotud kulud. Uuringust selgus, et ootamatute kuludega suudaks toime tulla 29 protsenti ning hätta jääks lausa 37 protsenti elanikest.
«Soovitan omada säästupuhvrit, mis kataks ära leibkonna vajadused vähemalt kolmeks kuuks. Selline tagavara tekitab kindlust ettenägematuteks olukordadeks, näiteks töö kaotuseks,» ütles Voomets.
Swedbanki teatel on suuremad kogujad üle 60-aastased elanikud ja ettevõtjad, kellest vastavalt 35 protsendil ja 42 protsendil on kolme kuu tagavara olemas. «Muret tekitab, et ligi veerandil Eesti elanikest puudub säästupuhver täielikult,» lisas Voomets.
Pikaajaliste säästude osas on inimesed veelgi ebakindlamad: 42 protsenti Eesti elanikest pole kindlad, et pärast pensionile jäämist piisab neil leibkonna säästudest, et jätkata soovitud elustandardiga. «Antud näitaja on kõrgem naiste ja pensionieelsete vanuserühmas ning ootuspäraselt madalam noorte seas,» ütles Voomets ja lisas, et säästmise eelduseks on kulude-tulude kontrolli alla saamisest.
Parem planeerimine aitab
«Säästuteekond algab oma rahaasjade planeerimisest ja igakuise eelarve koostamisest, kuid kahetsusväärselt planeerivad oma rahaasju vaid 44 protsenti Eesti elanikest. Kõige rohkem analüüsivad väljaminekuid 30–39-aastased Eesti elanikud ja pensionärid. Üldse ei planeeri oma rahaasju 7 protsenti elanikest,» märkis teabekeskuse juht.
Ta toonitas, et eelarve planeerimine on esimene samm rahaasjade kontrolli alla saamiseks. «See võib alguses tunduda keeruline, eriti kui tundub, et kogu sissetulek kulub nagunii ära. Samas aitab oma väljaminekute analüüsimine leida sageli kokkuhoiukohti. Väljaminekute jälgimist saab teha Exceli tabelis või kasutada näiteks pangaäpis või internetipangas olevat eelarve rakendust,» tõi ta näite.
«Seejärel tuleks koostada eelarve, kuhu märkida esmalt kõik sissetulekud ja püsikulud ning arvestada igakuise vaba raha kasutus. Näiteks, kui sissetulekud on 1300 eurot ja püsikulud 600 eurot, siis tuleks allesjäänud 700 euro kasutus jagada kategooriateks: toit, majapidamine ja transport. Sinna hulka saab lisada ka säästmise. Isegi kui igakuine kõrvale pandud summa on väike, siis on säästmise harjumuse tekitamine pikas plaanis äärmiselt kasulik,» lisas Voomets.
Samuti soovitab Voomets kaaluda säästude investeerimist. «Kui rahapuhver kasvab juba suuremaks, siis tasub pikaajaliseks kogumiseks kasutada investeerimisfonde ning kolmandat pensionisammast. Pikaajalise koguja suurimaks sõbraks on aeg ehk mida varem alustada, seda suurem on liitintressi toel teenitud puhver,» võttis Voomets kokku.