/nginx/o/2022/06/09/14613720t1he33c.jpg)
Eesti Erametsaliit pöördus valitsuse poole seoses murega liidu hinnangul ebatõhusa metsanduspoliitika ja liiga rangete looduskaitseliste piirangute pärast, mis mõjuvad pärssivalt Eesti puidusektori konkurentsivõimele olukorras, kus uus valitsus on korduvalt rõhutanud puiduväärindamise olulisust.
Eesti metsa- ja puidutööstus annab liidu andmetel 14,7 protsenti kogu Eestis loodud lisandväärtusest ning 8 protsenti maksutulust. Kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes panustab sektor 58 209 ehk 12,6 protsendi kogu Eesti töökoha loomisesse.
«Kõrgete energiahindade mõju Eesti Erametsaliidu kui metsaomanike esindusorganisatsiooni poolt jälgime murega arenguid puidutööstussektoris. Hiljaaegu avaldas haava puitmassi tootja Estonian Cell teate tehase seiskamisest kuni maikuu alguseni. Puitplaaditootja AS Repo Vabrikud esitas pankrotiavalduse juba läinud sügisel, viidates probleemide põhjusena muuhulgas kõrgetele energiahindadele,» märkis liidu juhatuse esimees Ando Eelmaa pöördumises.
Ta toonitas, et Eesti puidusektor konkureerib samal turul teiste riikide vastavate ettevõtetega. «Energiakriisi tingimustes on paljud meie lähiriigid toetanud omamaist tööstust. Nii on eksportööre toetanud näiteks isegi Rootsi, mis eraldas 2022. aasta lõpus 214 miljonit eurot just energiaintensiivse tööstuse toetuseks. Ebavõrdsetes konkurentsitingimustes hakkama saamine ei saa olla kauakestev,» nentis Eelmaa.
Lisaks kõrgetest energiahindadest tulenevale hinnasurvele pärsib tema sõnul sektori konkurentsivõimet looduskaitseliste piirangute mõju. «Looduskaitselisi piiranguid on Eesti metsadele lisandunud järjepidevalt. Kokku on meie metsadest teatud tüüpi kaitse all 30,3 protsenti ja range kaitse all 17,5 protsenti metsadest. 1997. aastal vastu võetud metsapoliitika kohaselt pidi rangete piirangutega metsade pindala kasvama kolmelt protsendilt 4 protsendini Eesti metsade kogupindalast. 25 aastaga oleme aga rangelt kaitstavate metsade osas jõudnud 3 protsendilt 17,5 protsendini,» tõdes Eelmaa ja lisas, et metsaomanikele makstavad hüvitised ei kata kaugeltki piirangute kehtestamise tõttu saamata jäänud tulu, mistõttu tekitab kaitsepiirangute kasv järjepidevalt pingeid metsaomanike ja riigi keskkonnapoliitika vahel.
Alates 15 aprillist rakendatakse Eesti metsades pesitsusrahu, mis oluliselt pärsib puiduvarumist teises kvartalis. «Paraku ei jää sellised seisakud maapiirkondade hakkamasaamisele mõju avaldamata. Uuringu kohaselt moodustab metsa- ja puidusektor koguni 16 protsenti Lõuna-Eesti ning 11,6 protsenti Kesk-Eesti tööhõivest. Töö tegemise võimaluste piiramine nii metsas kui puidutööstuses ei aita kuidagi kaasa ei tööhõive probleemide lahendamisele ega riigikassa laekumiste parandamisele,» rääkis liidu juht.
Eeltoodut arvestades teeb erametsaliit valitsusele ettepaneku rakendada meetmeid energiamahukale tööstusele lähinaabritega võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks, näiteks kehtastades maksulae energiaintensiivsele tööstusele ja/või muutes elektri võrgutasude õiglasemaks võimsustasu komponenti suurendades. Samuti paluvad puidusektori esindajad ära hoida majandamispiirangute kasv Eesti metsadele määratledes selleks metsanduse arengukavas kindlaks majandusmetsade minimaalse protsendi ning luues selge ja metsade majandamist mitteseiskava regulatsiooni lindude pesitsusperioodiks.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)