Finesta: tööjõuturul käib madalapalgaliste töökohtadega skeemitamine (1)
21. aprill 2023, 16:45
Tööjõurendi ettevõtte Finesta juhi Heikki Mäki sõnul käib juba aastaid tööjõuturul madalama palgaga töökohtade osas skeemitamine, mis on tekkinud Eesti riigi nõudest maksta välisriigi töötajale vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot.
«Selge on see, et selline tingimus ei too meile rohkem häid tippspetsialiste, vaid vastupidi pärsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat tööd kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus kõigile ametikohadele ning ei arvesta sellega, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii kõrget palka ei teeni,» lausus Mäki.
Ta nentis, et kohalikku tööjõudu pole piisavalt ning seepärast on ka lihtsamate ametikohade puhul turunõudlus terav, mistõttu oleme sattunud olukorda, kus välistöötajad tulevad Eestisse mõne teise Euroopa Liidu riigi töölepinguga, näiteks Poolast, või tavalise turistina, kellel pole ühegi riigi töölepingut.
«Paraku pakuvad Eestis tööjõu vahenduse teenust ka paljud sellised ettevõtted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse või kas need üldse ära makstakse. See võimaldab riigi keskmise palga nõudest mööda hiilida ja tähendab, et kuigi töö tehakse ära Eestis, ei saa riik peale käibemaksu muid makse nagu sotsiaalmaks või töötuskindlustusmaks,» selgitas ta.
Riik kaotab seetõttu arvestava osa maksutulu, mis on Mäki hinnangul enam kui 100 miljonit eurot, rääkimata töötajatest, kes on ilma jäänud sotsiaalsest kaitsest. Lisaks pärsib keskmise palga nõudest tekkinud tööturu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettevõtlust ning investeeringud suunatakse mujal, kus tööjõu saadavus on parem.
«Praegust olukorda leevendaks keskmise palga nõude tingimuste muutmine. Samuti aitaks olukorda parandada ka see, kui Eestis töö tellinud ettevõtetel lasuks vastutus ja kohustus järgida, et inimesed oleksid tööle võetud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks õiglastel alustel – ka siis, kui tegemist on meil Eestis tööjõudu vahendava ettevõttega. Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole lisaks riigi maksutulule ka töötajatel tervisekindlustust, rääkimata pensionist,» nentis ta.
Keskmise palga nõude muutmisega võiksid Mäki hinnangul laheneda ettevõtete arengu pidurdamiseni kasvanud oskustööjõu puuduse probleemid, kasvaks maksulaekumine, praktikas saaks võimalikuks rakendada töötajate võrdse ja õiglase kohtlemise põhimõtet ning suureneks töötajate kindlus sotsiaalsete garantiide osas. «Keskmise palga nõudest tekkinud ebaõiglasele ja ettevõtlust pärssivale olukorrale oodatakse pikisilmi lahendust ning see tooks ka riigile praegu väga vajalikud maksulaekumised ning muudaks Eesti taas investeeringutele atraktiivsemaks,» lisas ta.
Hall ala tööjõu kasutamisel ei tundu Mäki sõnul olevat poliitikule murekoht ega teema pole kellegi agendas. «See ainult soodustab ebaausate võtete kasutajaid ning nende konkurentsieelist ja tegevusmahtusid turul. Tegutsemata jätmisega soodustab riik ise halli majandust ning halvab majanduskeskkonda ja kahjustab riigi kuvandit,» toonitas ta.
«Kui riigi otsustajate tasandil midagi ei muutu ja jäädaksegi käed rüpes istuma, tuleb mitmetel ettevõtetel edaspidi uksed sulgeda või mujale kolida. Leedu on juba muutunud välisinvesteeringute vaates kõige atraktiivsemaks Balti riigiks ning on viimane aeg tegutsema asuda, et tiitel Eestile tagasi tuua,» võttis Mäki kokku.