/nginx/o/2023/04/21/15270279t1h792f.jpg)
Finantstervise indeksi järgi on Eesti elanikel probleeme nii lühi- kui ka pikaajaliste säästude kogumisega ning mure tuleviku ja ootamatute väljaminekute pärast on väga levinud. Lahendus algab rahaasjade korrastamisest ja detailse eelarve koostamisest.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse koostatud uuringu järgi on Eesti elanike finantstervis pingeline, mis tähendab, et inimesed tulevad küll toime oma igapäevaste rahaasjadega, kuid nad ei tunne end turvaliselt ja kindlalt nii tuleviku kui ka võimalike ootamatuste suhtes.
«Hea finantstervise oluline komponent on säästude olemasolu. Ilma puhvrita, palgapäevast palgapäevani elamine on äärmiselt stressirikas, mida näitab ka uuringu küsimus, mis tunnet tekitab oma rahaasjadele mõtlemine – lausa 35 protsenti Eesti elanike vastuseks oli «muret». Näiteks Rootsis vastasid pooled elanikest samale küsimusele, et tunnevad enesekindlust,» ütles Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets.
Levinud raha säästmise eesmärk on meelerahufondi kogumine, mis aitab katta ootamatud väljaminekud, näiteks kodumasinate või auto remondiga seotud kulud. Uuringust selgus, et ootamatute kuludega suudaks toime tulla 29 protsenti ning hätta jääks lausa 37 protsenti elanikest.
«Soovitan omada säästupuhvrit, mis kataks ära leibkonna vajadused vähemalt kolmeks kuuks. Selline tagavara tekitab kindlust ettenägematuteks olukordadeks, näiteks töö kaotuseks,» ütles Voomets. Uuringu järgi on kolme kuu sissetulekute suurune puhver varutud 29 protsendil Eesti elanikest. Suuremad kogujad on üle 60-aastased elanikud ja ettevõtjad, kellest vastavalt 35 protsendil ja 42 protsendil on kolme kuu tagavara olemas. «Muret tekitab, et ligi veerandil Eesti elanikest puudub säästupuhver täielikult,» lisas Voomets.
Pikaajaliste säästude suhtes on inimesed veelgi ebakindlamad – 42 protsenti Eesti elanikest pole kindlad, et pärast pensionile jäämist piisab neil leibkonna säästudest, et jätkata soovitud elustandardiga. «See näitaja on kõrgem naiste ja pensionieelsete vanuserühmas ning ootuspäraselt madalam noorte seas,» ütles Voomets.
Säästuteekond algab oma rahaasjade planeerimisest ja igakuise eelarve koostamisest, kuid kahetsusväärselt planeerivad oma rahaasju vaid 44 protsenti Eesti elanikest. Kõige rohkem analüüsivad väljaminekuid 30–39aastased Eesti elanikud ja pensionärid. Üldse ei planeeri oma rahaasju 7 protsenti elanikest.
«Eelarve planeerimine on esimene samm rahaasjade kontrolli alla saamiseks. See võib alguses tunduda keeruline, eriti kui tundub, et kogu sissetulek kulub nagunii ära. Samas aitab oma väljaminekute analüüsimine leida sageli kokkuhoiukohti,» ütles Voomets. Väljaminekute jälgimist saab teha Exceli tabelis või kasutada näiteks pangaäpis või internetipangas olevat eelarve rakendust. Ideid, kuidas eelarvet plaanida, raha säästa ja meelerahufondi koguda, leiab ka Kogumispäeviku Facebooki grupist, mis on Eesti suurim rahatarkuse kogukond.
«Seejärel tuleks koostada eelarve, kuhu märkida esmalt kõik sissetulekud ja püsikulud ning arvestada igakuise vaba raha kasutus. Näiteks kui sissetulekud on 1300 eurot ja püsikulud 600 eurot, siis tuleks allesjäänud 700 euro kasutus jagada kategooriateks: toit, majapidamine ja transport. Sinna hulka saab lisada ka säästmise. Isegi kui igakuine kõrvale pandud summa on väike, siis on säästmise harjumuse tekitamine pikas plaanis äärmiselt kasulik,» lisas Voomets.
Samuti on võimalik panna säästud intressi teenima. Swedbankis saab selleks kasutada näiteks Rahakoguja rakendust ja tähtajalisi hoiuseid. Kui rahapuhver kasvab juba suuremaks, siis tasub pikaajaliseks kogumiseks kasutada investeerimisfonde ning III pensionisammast. «Pikaajalise koguja suurimaks sõbraks on aeg ehk mida varem alustada, seda suurem on liitintressi toel teenitud puhver,» sõnas Voomets.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)