/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/30/15052854t1h8006.jpg)
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga 1,5 protsenti, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 12,6 protsenti. Ehitushindade tõusu taga on kõik kulugrupid.
Ehitushinnad tõusid aastaga ligi 13 protsenti
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksit esimeses kvartalis võrreldes 2022. aasta sama ajaga eelkõige materjalide kallinemine, mis andis 68 protsenti indeksi kogutõusust. «Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 1,8 protsenti, mehhanismidele 2,2 protsenti ja materjalidele 1,3 protsenti,» täpsustas Paulus. Puidu- ja metallihinnad ning nendest valmistatud toodete hinnad pöördusid valdavalt langusesse.
Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.
/nginx/o/2023/04/21/15269914t1hfc19.jpg)