Mis juhtus? Venemaa nafta voolab mühinal läbi pesulariikide Euroopasse

Käesoleva aasta veebruaris rakendusid Venemaa naftale ja naftatoodetele uued karmid sanktsioonid, aga nüüd selgub Neue Zürcher Zeitungi loost, et sanktsioonid lekivad nagu sõelapõhi.

Šveitsi leht Neue Zürcher Zeitung kirjutab, et Venemaa naftale mõeldud sanktsioonidest ei näi suurt kasu olevat. Nimelt näitavad Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmed, et Venemaa naftaekspordi numbrid on kõrgeimal tasemel alates 2020. aasta aprillist saati. Sealjuures teenis Venemaa naftaärist ca 13 miljardit dollarit, mida on 40% vähem kui aasta varem.

Milles asi?

Tegelikult ei tohi vastavalt sanktsioonidele Venemaa toornaftat meritsi Euroopasse tuua. Naftajuhtme kaudu tohib, kuigi Saksamaa ja Poola on selle samuti ära keelanud. Euroopa firmad kindlustavad Venemaa nafta transporti kolmandatesse riikidesse vaid siis, kui naftat ostetakse maksimaalselt 60 dollariga barreli kohta. Kuid miskipärast liigub Euroopasse siiski kahtlaselt palju Venemaa naftat.

NZZ toob välja, et samal ajal kui sanktsioonid tekkisid, kerkis nõudlus odava Venemaa nafta järele sellistes riikides nagu Hiina, India, Türgi ning Araabia Emiraadid võrreldes varasema perioodiga 140%. Nendesse riikidesse liigub 70% Venemaa naftaeksprordist.

Sealjuures töötlevad need riigid Venemaa nafta ümber ja müüvad riikidesse, kes on kehtestanud Venemaa naftale hinnalae.

Ehk meile. Sest NZZ andmetel suurenes samal ajal G7 ja Euroopa Liidu riikide nälg just nende kolmandate riikide naftatoodangu järele, mis Venemaaga naftaäri ajavad, Näiteks bensiini- ja diisliimport tuleb Euroopasse Hiinast ja Indiast.

Numbrid on järgmised: Euroopa Liidu riigid, USA, Suurbritannia ja Austraalia suurendasid oma naftatoodangu importi loetletud kolmandatest riikidest rahalises mõttes 80% võrra 18,7 miljardi dollarini. Kui võtta puhtalt mahu pealt, siis suurenes import sõjaeelse ajaga 26%.

Juriidiliselt on kõik korrektne, sest kolmandates riikides ümbertöödeldud Venemaa nafta ei ole enam Venemaa nafta vaid India või Türgi nafta. NZZi andmetel transporditakse enam kui pool Venemaa naftat lääneriikide endi laevadega. Lisaks on Venemaa kokku ostnud kehvas seisus naftatankereid ning ehitanud seega oma varilaevastiku, millega naftaäri ajada.

Ka see on juriidiliselt korrektne senikaua kuni Venemaa naftabarreli hind jääb allapoole sanktsioonides kokkulepitud 60 dollari piiri. NZZ kirjutab, et Uralsi sordi hind on napilt allapoole seda piiri, kuid läbi Vaikse ookeani sadamate transporditava Espo sort on juba alates detsembrist kallim kui 60 dollarit.