Ida-Viru turismiklaster: riigi plaanitav käibemaksutõus halvab sektori

Puitpitsvilla Narva-Jõesuus. Narva-Jõesuu on Ida-Virumaa üks olulisemaid turismikeskusi, mis on juba kaotanud oma peamise välisturu Venemaa ning hoobi annab ka tulev maksutõus. Foto: Eero Vabamägi

Ida-Viru turismiklaster pöördus peaminister Kaja Kallase ja seotud ministeeriumite poole seoses uue valitsuse plaaniga kaotada seni majutusasutustele kehtinud käibemaksusoodustus – ettevõtete sõnul halvaks soodustuse kaotamisest tulenev hinnatõus kogu Ida-Virumaa turismisektori ja tooks kaasa piirkondliku mahajäämuse.

Uus valitsus on kokku leppinud kaotada alates 1. jaanuarist 2025 majutusasutustele kehtiva 9-protsendise käibemaksumäära erandi. Koosmõjus üleüldise plaanitava käibemaksu tõstmisega kasvaks majutusasutustele kehtima hakkav maksumäär üle kahe korra, 22 protsendini.

«Viisime 11.–12. aprillini läbi majutuse käibemaksu mõju kiirküsitluse klastri majutajate hulgas. Selgus, et praktiliselt kogu tõusev käibemaks ehk 13 protsenti tuleb lisada majutuse hindadele, sest sisemisi reserve, millega seda katta pole. Sektori kasumlikkus on väike. Turismi rekordaastal 2019. aasta oli sektori kasum Eestis kokku vaid 29 miljonit eurot, mis ei võimalda riigil kokku koguda plaanitud lisanduvat tulu 40 miljon eurot,» ütles juhatuse liige Pille Sööt pöördumises.

«Ida-Virumaa olukord on kõige problemaatilisem, sest oleme kaotanud peamise välisturu Venemaa ja sellega ligi veerand majutujatest.»

Sööt lisas, et Covid-19-aastatel 2020 ja 2021 oli sektor 39 miljoni euroga kahjumis. «2022. aasta andmeid veel pole, kuid see möödus energiakriisi kammitsais. Ida-Virumaa olukord on kõige problemaatilisem, sest oleme kaotanud peamise välisturu Venemaa ja sellega ligi veerand majutujatest,» tõi Sööt välja.

Ta selgitas, et ka teiste lähiriikide turgudele laienemine pole realistlik. «Soome turule minek võtaks ka tavaolukorras aastaid, kuid hinnatõusuga pole see enam realistlik,» nentis Sööt.

Ettepanek valitsusele: kohtuda ja asjad läbi arutada

Ida-Viru turismiklaster näeb plaanitud muudatusel olulisi negatiivseid tagajärgi, mis mõjuvad vastupidiselt riigi ootusele ja mitte ei kasvata riigi tulusid, vaid hoopis kahandab. «See suurendab piirkondlikku mahajäämust, kuna turismisektor on üks väheseid tõsiseltvõetavaid tööandjaid ääremaal, raskendab Õiglase Ülemineku elluviimist Ida-Virumaal, sest pärsib turismi kui teenussektorit ja elukeskkonna kvaliteeditõstjat,» loetleb Sööt.

Klaster teeb valitsusele ettepaneku majutuse käibemaksu realistliku ja riigile kasuliku määra väljaselgitamiseks sektoriga kohtuda ning viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis arvestab lähiriikides kehtivate määradega. Samuti palub klaster riigil kaaluda alampalga maksumäära tõstmist väiksemas tempos, sest palgatõus tõstab veelgi hindu. Vastse koalitsioonilepinguga seab riik muu hulgas eesmärgiks kehtestada avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60 protsenti mediaanpalgast ning saavutada olukord, kus alampalk kasvab keskmisest palgast kiiremini.

Sööt toonitab, et käibemaksu tõus majutussektoris ei puuduta ainult majutust, vaid kogu sektorit: kui turist ei tule, siis jäävad klientidest ilma nii vaatamisväärsused, toitlustus, aktiivseid teenused ning seda üle Eesti. Seetõttu toob plaanitud muudatus klastri vaates lisaks kaasa ka piirkondliku mahajäämuse olulise suurenemise, mis on vastuolus koalitsioonileppe eesmärgiga vähendada piirkondlikku mahajäämust.

«Turismisektor on üks sektoreid, mida on Ida-Virumaal võimalik kasvatada ja mida maakond soovis kasvatada, et mitmekesistada majandust nüüd, kus peame väljuma põlevkivipõhiselt majanduselt.»

«Turismivaldkond on sageli just ääremaal üks väheseid tõsiselt võetavaid tööpakkujaid. Kui linnast saab käia tööl tehases, kaubakeskuses ja mujal, siis maavaldades on turismisektor üks väheseid jätksuutlikke tööandjaid. Põllumajandus automatiseerub kiiresti ja tööjõuvajadus seal pigem väheneb, tööstust ääremaal suures mahus ei arenda, sest selle tööjõuvajadused on suuremad. Jääbki alles turism. Turismisektor on ka üks neist sektoritest, kus noored saavad sageli oma esimese töökogemuse, kuna sisenemisbarjäärid selle valdkonna tööturule on väikesed ja noorte jaoks sobivad,» lisab Sööt.

Klastri hinnangul puudutavad sektori arengut takistavad muudatused kõige valusamini just Ida-Virumaa ettevõtjaid. «Turismisektor on üks sektoreid, mida on Ida-Virumaal võimalik kasvatada ja mida maakond soovis kasvatada, et mitmekesistada majandust nüüd, kus peame väljuma põlevkivipõhiselt majanduselt. Seda alternatiivi ei saa enam olema,» tõdeb Sööt.

Ida-Viru turismisektori aktiivsed teenusepakkujad on üle 13 aasta koondunud turismiklastrisse, mida koordineerib maakondlik arenduskeskus.