/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/04/18/15265144t1h939e.jpg)
Rahvusvahelise reitinguagentuuri Fitch hinnangul tunduvad Eesti uue valitsuse eelarveplaanid võlakoormuse stabiliseerimiseks ebapiisavad.
Fitch: Eesti eelarveplaan pole võlgade stabiliseerimiseks piisav
Mitu aastat jooksvate kulutuste kasvu on Eesti eelarvedefitsiiti suurendanud ning halvendanud majandusväljavaadet, teatas Fitch. Rahandusministeeriumi uusimad, 6. aprillil avaldatud eelarveprognoosid, mis sisaldavad 2023. aasta eelarvemeetmeid ja ajakohastatud makromajanduslikke prognoose, viitavad sealjuures eelarvepuudujäägi olulisele suurenemisele järgmise viie aasta jooksul, keskmiselt 4,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See on reitinguagentuuri hinnangul vastuolus Eesti üldjoontes tasakaalustatud eelarvepositsiooniga pandeemiale eelnenud aastatel.
Laiem puudujääk kajastab suures osas jooksvate kulutuste olulise suurenemise jätkuvat mõju, sealhulgas mitut erakorralist pensionitõusu ja riigi rahastatavate palkade tõusu prioriteetsetes valdkondades. Kulutusi suurendavad ka suuremad võla teenindamise kulud, kuna rahandusministeerium prognoosib 2027. aastaks intressikulu tõusu kuni ühe protsendini SKTst, võrreldes pandeemiaeelse 0,1 protsendiga.
Kuigi uus koalitsioon näeb ette käibemaksu tõstmist 2 protsendipunkti võrra 2024. aastal, 22 protsendini, mõne käibemaksuerandi kaotamist ja uue automaksu kehtestamist, ei ole see Fitchi hinnangul võlgade stabiliseerimiseks piisav.
Fitchi baasprognoosid, mis eeldavad rahandusministeeriumi ajakohastatud prognoosidest veidi paremaid majandus- ja eelarvetulemusi, näitavad, et võlg kasvab 2027. aastaks 31,5 protsendini SKTst. Ka juhul, kui täitub värske rahandusministri Mart Võrklaeva välja öeldud eesmärk viia eelarvepuudujääk 2024. aastal 3 protsendile SKTst, tõuseb riigivõlg siiski 28,7 protsendini, olles pandeemia eel olnud vaid 8,5 protsenti.
Kuigi riigivõla suhe SKTsse on endiselt tugevalt allpool AA-kategooria mediaani, milleks 2022. aastal oli 48,4 protsenti, annab madal valitsemissektori võlg reitinguagentuuri sõnul Eesti-suguse väikese ja avatud majanduse jaoks olulist eelarveruumi, et tulla toime šokkidega.
Riigireitingu edasise suuna seisukohalt on Fitchi sõnul oluline eelarvepoliitika kvaliteet ja võladünaamika. Märkimisväärselt kõrgem valitsemissektori võlg, mis peegeldab püsivalt lõtva eelarvepoliitikat, oli üks negatiivsetest aspektidest, mis tuvastati agentuuri viimases, veebruaris toimunud reitingute ülevaates.