Eesti Energia hoiatab: soodsad elektrihinnad ei tähenda energiakriisi lõppu

Elektriliinid. Foto: Rodion Kutsaev / Unsplash

Möödunud nädalal mõnel tunnil nulli langenud hinnad ei tähenda, et Euroopa oleks energiakriisi lõplikult seljatanud, kirjutas Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.

Olkiluoto 3 tuumajaama käivitumine ja uute tuuleparkide valmimine toob meie hinnapiirkonda küll leevendust, ent musta stsenaariumi korral võib järgmine talv kujuneda keeruliseks, märkis Miller.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 40,2 eurot/MWh (-46,3 eurot/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim oli elekter möödunud teisipäeva õhtul kell 20, mil megavatt-tunni eest tuli tasuda 121,92 eurot. Odavaim tunnihind oli neljapäeval, 13. aprillil kell 3.00 öösel, mil elektrit sai börsilt tasuta.

Olkiluoto 3 tuumajaam sai valmis

Nädalases võrdluses langes keskmine elektrihind enam kui kaks korda, mida põhjustas kütusehindade langus ja soojem ilm. Terve nädala töötas Olkiluoto 3 tuumajaam, mis pärast 14 aasta pikkust hilinemist sai sel esmaspäeval ametlikult valmis ja hakkas kommertstingimustel elektrit tootma.

Jaamal on märkimisväärne mõju Soome energiaturu jaoks, sest selle aastane toodang katab 14 protsenti Soome elektrivajadusest ning defitsiidi, mille tekitas elektriimpordi lõpetamine Venemaalt eelmise aasta veebruaris pärast viimase sõjalist kallaletungi Ukrainale. Kuna Soome uus tuumajaam on testrežiimis juba aasta algusest maksimumvõimsuse lähedal töötanud, siis mõju elektrihinnale on juba hinnas sees ja suurt hinnaefekti ametliku valmimise väljakuulutamine üleöö ei tekitanud.

Saksamaa viis möödunud nädalal lõpuni plaani loobuda tuumaenergeetikast, kui lõplikult suleti riigi kolm viimast tuumajaama koguvõimsusega üle 4 gigavati. Mäletatavasti jaamade tööiga pikendati üle talve, et olla valmis juhuks, kui talvel Euroopas gaas otsa saab. Viimased tuumajaamad andsid selle aasta esimese kolme kuu jooksul umbes 5 protsenti riigi elektritoodangust ning tuumaenergia moodustas eelmisel aastal vaid 6 protsenti Saksamaa energiatoodangust. Taastuvenergia osakaal võrdluseks oli 44 protsenti.

Kui Euroopa pingutab energiasõltumatuse ja rohepöörde läbiviimiseks taastuvenergia arendustega, ei ole fossiilkütustel põhinev energiamajandus maailmast kuhugi kadumas. Kuigi India on pikaajaliselt seadnud endale ambitsioonikad süsinikuneutraalsuse eesmärgid, rahuldatakse akuutset energiadefitsiiti kivisöega. Järgmise aasta jooksul plaanitakse kuulutada välja söejaamade ehitus koguvõimsusega umbes 4,5 gigavatti ja suurendada söe kaevandmist koguni 48 protsendi võrra aastas. Paralleelselt räägitakse küll ka rohelise vesiniku tootmise plaanidest koos taastuva tootmisvõimsuse rajamisega, kuid need plaanid on abstraktsemalt sõnastatud.

Naftahinnad tõusevad 

Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) hoiatab, et naftakartelli OPEC+ otsus vähendada naftatootmist alates 1. aprillist 1 miljoni barreli võrra päevas, viib naftahinnad üles ja muudab kõrge inflatsiooni tõttu niigi raskustes olevate inimeste elu veelgi keerulisemaks. Saudi Araabia juhitava kartelli üllatuslik tootmise piirang sunnib agentuuri hinnangul aasta teises pooles naftareservidest võtma päevas 2 miljonit barrelit ja kallutab juba enne seda otsust defitsiidis olnud naftaturu veelgi rohkem kreeni.

Samal ajal peaks naftatarbimine maailmas kasvama 2 miljoni barreli võrra päevas ja jõudma uue rekordtähiseni 101,9 miljonit barrelit päevas. Suuremat osa kasvust veab Hiina, mille avanev majandus vajas IEA andmeil esimeses kvartali 1,2 miljonit lisabarrelit päevas.

Nädala keskmine gaasihind oli 42,6 eurot/MWh (-3,8 eurot/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Alanud nädalal on Euroopas oodata soojemat ilma, mis võib aidata kaasa nii soojavajaduse edasisele vähenemisele kui hoida Euroopa gaasihoidlate täituvust praegusel kõrgel tasemel. Järgmiseks nädalaks aga prognoositakse jahedamat ilma, mis langeb samale ajale Norra gaasimaardlate hooajaliste hooldustöödega. Sellest tulenevalt võib kuu lõpupoole tekkida gaasihindadele mõningane surve.

Piirang Venemaa LNG-le Venemaa tulusid ei vähendaks, küll aga tõstaks gaasi hinda Euroopale.

Gaasihoidlad täituvad kiiresti

Tulevat talve silmas pidades andis positiivse sõnumi Euroopa gaasivõrguoperaatorite võrgustik ENTSO-G, mille hinnangul suudab Euroopa Liit oktoobriks gaasihoidlad täita vähemalt 90 protsendi ulatuses. Seda isegi juhul, kui Venemaa torugaasi tarned täielikult lõpetab. Küll tuleb tagada teiste tarneallikate varustuskindlus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, on hoidlate täituvus ligi kaks korda parem, umbes 56 protsendi juures, kusjuures ka viimase kuu ajaga on varud täienenud. ENTSO-G mudeli järgi ostaks Euroopa Liit sel suvel kolmandiku gaasist Norrast ja kolmandiku LNGna erinevatest allikatest. 17 protsenti suudaks katta oma tootmine, 10 protsenti ostetaks Alžeeriast, 4 protsenti Kaspia mere piirkonnast ja 2 protsenti Liibüast.

Samas hoiatas ENTSO-G, et kui Venemaa katkestab täielikult torugaasi tarned ja Euroopat tabab oluliselt külmem talv, peaksid Euroopa riigid keskmise tarbimisega võrreldes gaasikasutust vähendama 6–13 protsenti. Kui Venemaa peatab gaasimüügi, langeks tavapärase talve puhul varud 2024. aasta märtsiks 11 protsendi juurde, ent kui see juhtuks kombinatsioonis käreda talvega, jääks järgmiseks kevadeks varusid alles vaid 2 protsenti. Olukorda aitaks leevendada tarbimise vähendamine vähemalt 15 protsendi võrra, täiendavad LNG tarned ja Euroopa riikide koostöö vajaduste katmiseks seal, kus häda on kõige pakilisem.

Energiafirma TotalEnergies tegevjuht Patrick Pouyanne hoiatas samuti, et viimase kahe aasta jooksul maagaasi hinnad kõrgustesse viinud kriis Euroopas ei ole kaugeltki lõppenud. Majandusliit seisab silmitsi tiheda konkurentsiga energia- ja soojatootmiseks vajaliku ressursi pärast. Euroopa peab hakkama koguma talvevarusid ajal, mil Hiina majandus peaks suurema hooga avanema, kuid samal ajal on teada, et veeldatud maagaasi pakkumine ei suurene oluliselt enne aastat 2026, kui valmivad uued LNG pakkumispunktid.

Viimastel kuudel on olnud juttu üleeuroopalisest Venemaa LNG impordikeelust. Analüütikute sõnul ei muudaks see tasakaalu turul. Ehkki Euroopa impordib sõjaeelse ajaga võrreldes vaid 10 protsenti Venemaa torugaasist, püstitab Moskvalt ostetud LNG hulk rekordeid. Tänavu on Venemaa olnud Euroopa Liidu jaoks suuruselt teine LNGga varustaja ja mullu USA ning Katari järel kolmas. Monteliga kõnelenud analüütikute hinnangul on üldise impordikeeluni jõudmine äärmiselt keeruline ja riigipõhised keelud viiksid laevad lihtsalt järgmise riigi sadamasse. Kuna LNGd saab tankeritega liigutada üle maailmamerede, siis täieliku embargo korral asenduks Kremli LNG pärast lühikest šokiperioodi mõne teise riigi omaga, mis tähendaks transporditeekonna pikenemise tõttu mõningast hinnakasvu Euroopas.

Veeldatud maagaasi hinnad Euroopasse langesid sel nädalal 21 kuu madalaimale tasemele tänu müüjate suurematele allahindlustele, mille tingis Euroopas suureneva ülekülluse tõttu tekkinud tihedam konkurents.