/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/21/15210834t1hc207.jpg)
Inflatsioon suurendab lühemas plaanis riigi maksutulusid, kuid pikemas plaanis kohandub hinnatõusudega ka riigi kulude pool ja riigieelarve täitmine muutub keeruliseks.
Inflatsioon sööb pikemas plaanis riigi tulusid
«Lühemas vaates on kiiremal hinnatõusul soodne mõju riigi maksutuludele, kuna kõrgemate hindade ja palkade juures paraneb kohe ka riigi maksulaekumine tarbimiselt ja töötamiselt,» kirjutas Eesti Panga ökonomist Lauri Punga keskpanga blogis.
Kuid hinnatõusu tervikmõju ja sealhulgas ebameeldivad küljed riigi rahakotile ilmnevad mitme aasta jooksul, sest aja jooksul kohaneb kõrgema hinnatasemega ka riigieelarve kulude pool.
«Kulude kohanemise kiirus sõltub muu hulgas sellest, kui laialdaselt on riigis kasutusel indekseerimine,» märkis Punga.
Indekseerimine tähendab, et ostujõu säilitamiseks suurenevad pensionid, palgad või sotsiaaltoetused automaatselt vastavalt hinnataseme tõusule. Eestis on indekseeritud näiteks pensionid ja väikese hulga riigiteenistujate palgad.
«Kuna indekseerimine toimub Eestis aastase viitajaga, siis hakkab 2022. aasta kiire hinnatõusu mõju avalduma riigi kuludes peamiselt 2023. aastast,» selgitas Punga. «Osaliselt seetõttu nägime ka Eestis möödunud aastal üllatuslikult väikest eelarvepuudujääki, kuid ootame puudujäägi järsku suurenemist sel aastal.»
Punga toob esile, et kui kiire hinnatõus jääb kestma pikemat aega ja muutub ootuspäraseks, siis peegeldub see ka laenuraha kõrgemas hinnas ning sellega taandub hinnatõusu soodne mõju riigi võlakoormusele.
Teisalt näitab IMFi ajaloolise kogemusele tuginev analüüs, et valitsuse kulude kasvatamisega on kaasnenud hinnatõusu kiirenemine.
«Kui suurendada valitsussektori kulusid ühe protsendipunkti võrra SKPst, siis keskmiselt kasvatab see hinnatõusu juba samal aastal 0,5 protsendipunkti võrra,» kirjutas Punga.