/nginx/o/2023/01/17/15084751t1ha025.jpg)
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan tegi rahandusministeeriumile ettepaneku viia maksukorralduse seadusesse muudatused, mis hõlbustaks veebiplatvormidel tegutsevate majutusteenuse pakkujate andmetele ligipääsu lisaks maksu- ja tolliametile ka teistele järelevalvet teostavatele institutsioonidele.
«Näiteks lühiajalise majutuse üüriteenuste valdkonnas, milles teenuste pakkumine majutusplatvormide kaudu on väga levinud, puudub tavapärast riiklikku järelevalvet teostavatel asutustel lühiajalise majutuse pakkujate andmetele ligipääs. Tänane maksukorralduse seadus, mis piiritleb maksusaladust sisaldava teabe avaldamise tingimused, sellist andmete jagamist ei võimalda,» nendib Järvan rahandusministeeriumile saadetud kirjas.
Ministri hinnangul on majutusteenuse osutamise üle järelevalvet teostavatel asutustel praktikas keeruline välja selgitada platvormidel majutusteenust pakkuvad isikud ja sellest tingituna on raskendatud nende tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimine. Andmed majutusteenuse pakkuja isiku ja üüritava või renditava kinnisvara aadressi kohta aitaksid asutustel järelevalve teostamist hõlbustada ning tagada valdkondlike nõuete paremat jõustamist.
«Praegu on tihti ainus võimalik viis teenusepakkuja isikut tuvastada läbi päringu välisriigis asuvale platvormile, mida on aga praktiliselt keeruline teostada ning rakendada. Seetõttu, kui majutusteenuse pakkuja isiku ja üüritava või renditava kinnisvara aadressi tuvastamiseks vajalikud andmed on ühel riigiasutusel juba aruandluse raames saadud, oleks mõistlik neid andmeid riigisiseselt vajaduspõhiselt ka jagada, näiteks konkreetse päringu alusel järelevalvemenetlusega seoses,» märkis Järvan.
Arvestades eeltoodut, palub MKM maksukorralduse seaduses luua alus võimaldamaks teistel järelevalveasutustel saada edaspidi andmeid majutusteenuse pakkuja isiku ja üüritava või renditava kinnisvara aadressi kohta järelevalvetegevuseks.
Ministeeriumi hinnangul mõjub selline korraldus positiivselt maksukeskkonna korrastamisele, kuid sellel võiks olla laiem positiivne mõju ka valdkonnas tegutsemise teiste nõuete jõustamisele, kui vähemalt osaliselt ja vajaduspõhiselt oleks võimalik nendele andmetele tagada ligipääsu ka teistele järelevalveasutustele.
Euroopa Liidus on platvormimajanduse valdkonnas viimastel aastatel sisse viidud mitmed regulatsioonid, eesotsas maksustamise alase halduskoostöö direktiiviga, mille tulemusel on maksu- ja tolliameti jaoks lihtsustunud ülevaate saamine platvormidel tegutsevate ettevõtjate kohta. Kui senini saadi vastav info platvormidelt peamiselt vabatahtlike kokkulepete alusel, siis direktiivi rakendumise tulemusel saab maksuhaldur neid andmeid edaspidi terviklikumalt ja regulaarselt.
Sarnase ettepaneku esitas MKM rahandusministeeriumile ka 2022. aasta suvel, kuid ajaressursi puudumise tõttu direktiivi ülevõtmisel jäi ettepanek tookord arvestamata.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)