/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/11/16/14205602t1hc4dc.jpg)
Ukraina sõja ja energiahindade tõusu ning järsult kasvanud inflatsiooni tagajärjel kasvas möödunud aastal küll toiduainetööstuse müügitulu, kuid suurenenud kulude tõttu vähenes kasum.
Toiduainetööstuse sektori kasum vähenes kolmandiku võrra
Toidutööstuse müügitulu kasvas möödunud aastal ülemöödunuga võrreldes 19,39 protsenti, kuid samas suurenesid tootjate kulud 21,43 protsenti, mille tulemusel vähenes kogu sektori kasum 34 protsenti, moodustades müügitulust vaid 1,92 protsenti, ütles toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.
«See on äärmiselt väike. Kõige raskem on olnud lihatööstustel, kes teenisid 2022. aastal 21,66 miljonit eurot kahjumit. Kahjumis olid aasta kokkuvõttes ka pagaritööstused. Ainsatena võivad majandustulemustega rahule jääda joogitootjad,» rääkis Ipits.
Eriti pingeliseks muutus Eesti ettevõtete eksport lähiturgudel, kus energiahinnad olid kohati madalamad või riik toetas kohalikke tootjaid.
«Ma ei arva, et Eesti valitsusel on kusagil tohutud rahasummad toetusmeetmete jagamiseks, aga meie naaberriikide valitsused siiski leidsid vahendeid oma toidutootjate toetamiseks ja see pani meid nendel turgudel tegutsedes ebavõrdsesse olukorda ja ei võimaldanud toidutootjatel eksporditurgudel edukalt tegutseda ega hindu võrreldes tootmise sisendhindadega vajalikul määral tõsta,» selgitas Ipits.
Tema sõnul hakkab selle protsessi mõju alles nüüd meie ekspordimahtudes ja majandustulemustes kajastuma.
«Selle aasta viimaste kuude energiahindade languse mõju avaldub sektoris alles pika viivisega ja küllap surub omavaheline tihe konkurents ka toidutootjaid oma hinnakujundust pidevalt üle vaatama. Samas on kõigi teiste sisendite hinnad peale energia jäänud samale tasemele või isegi tõusnud, ja lootust, et hinnad taastuksid mõne aastatagusele tasemele, ei ole,» lisas Ipits.
Tarbija ostukäitumine muutub
«Tarbijate ostukäitumises näeme selgelt juba alates eelmise aasta suve algusest süvenenud trendi kampaaniahindade ostmiseks. Kaubanduskettide kampaaniate osakaal on kasvus ja üle 50 protsendi müüdud kaubast ongi kampaaniatooted! See on selgelt tasakaalust väljas,» lisas Ipits.
Samas on Ipitsa sõnul kaubandusketid hakanud kiirelt korrigeerima nii juurdehindlusi kõrgemaks kui ka oma sortimente, pakkudes hinnatundlikele tarbijatele odavamaid importtooteid, mis on toodetud riikides, kus ettevõtteid riiklikult toetatakse.
«Uus võimuliit on asunud maksude tõstmise teele. Planeeritav 2-protsendine käibemaksu tõus tingib eelkõige surve töötajate palgatõusule ja seeläbi ka lõpphindade tõusule ehk inflatsiooni kasv on praktiliselt tagatud,» ütles Ipits.
Uues valitsuses ei ole enam maaeluministeeriumit, vaid on ühendatud senine maaeluministeerium ja rahandusministeerium, tõdes Ipits. «Tendents, kus toidutootjatega tegelevate, nende huvide eest seisvate ja vajadusel aitavate ametnike arv ja positsioon valitsushierarhias pidevalt on langenud, ei sisenda sellise ühendministeeriumi loomine toidutootjates optimismi,» nentis ta.