Võltskauba ostja toetab teadmatult organiseeritud kuritegevust

Võltsitud mänguasjad, mis lähevad hävitamisele. Foto: Postimees.ee

Võltskaupa ostes aitab tarbija kauplejaid, kes rikuvad seadust, ja võib nii kaudselt rahastada organiseeritud kuritegevust. Kõige hullemal juhul riskitakse enda ja oma lähedaste turvalisusega.

«Kellegi teise intellektuaalomandi vargus ei ole kunagi ohvriteta kuritegu,» kirjutas patendiameti intellektuaalomandi õiguse osakonna juhataja Cady Kaisa Rivera ameti ajaveebis. «Paraku ei tea endiselt suur osa veebist soodsa pakkumise leidnud ostjaist isegi, et nad tegelikult soetavad võltsitud kaupa.»

Aprilli alguses hävitas maksu- ja tolliamet (MTA) Ääsmäel taas suure koguse võltsitud rõivaid, jalatseid, kotte ja elektroonikat. See oli 2022. aastal Eesti ostjatelt konfiskeeritud kaup. Kuigi MTA teeb piraatluse vähendamiseks aktiivset teavitustööd, ei paista võltskaubandusel ja intellektuaalomandi õiguste rikkumistel lõppu. 

Võltskaupa on võimalik ära tunda

Lihtsalt öeldes on võltskaup ebaseaduslik koopia populaarsest bränditootest. Riviera sõnul võltsitakse kõike – luksuskaupa (kellad, parfüümid, nahktooted, päikeseprillid jms), tööstuskaupa (masinad, varuosad, kemikaalid jms) ja ka tavalist tarbekaupa (mänguasju, ravimeid, kosmeetikat, toiduaineid jms).

«Võltskauba esmane tunnus on, et selle hind on oluliselt odavam kui õigel tootel,» kirjutas Rivera. «Teiseks, kui kaubal pole korrektset pakendit või tootel/pakendil on kirjavigadega kehv tekst, on see tõenäoliselt võltsing.»

Kui soetad kaupa internetist, tuleks uurida müüja tausta, seda, kas veebilehel on olemas info pretensioonide esitamise õiguse ja kauba tagastamise tingimuste kohta ning kas müüja kontaktandmed on olemas.

Samuti tuleks hinnata veebilehe väljanägemist ja keelekasutust. Kui seal on kirjavigu ja veidrat keelekasutust ning pildid on kehva kvaliteediga, ole eriti ettevaatlik. Tasub ka jälgida, millist makseviisi pakutakse – kas see toimub ikka turvalise makseplatvormi kaudu, krediitkaardimaksega või saadetakse maksmiseks arve. Raha kandmist otse müüja kontole tuleks vältida ja küsi alati tellimuse kinnitust, soovitas Rivera.

Võltskauba ostmisel on tõsised tagajärjed

Kellegi teise intellektuaalomandi vargus ei ole kunagi ohvriteta kuritegu. Kui ostad võltsitud kaupa, aitad kauplejaid, kes rikuvad seadust, ja võid kaudselt rahastada organiseeritud kuritegevust. Nii jätad ehtsate toodete tootjad ilma nende seaduslikust kasumist, kõige hullemal juhul riskid enda ja oma lähedaste tervise ja turvalisusega. Näiteks võib kaup, mis on toodetud ohutusnõudeid järgimata, süttida ja plahvatada või sisaldada keelatud ja kahjulikke aineid (nt kosmeetikatooted). Väga palju on räägitud ka mänguasjadest, mis võivad lapse tervist tõsiselt kahjustada.

Tellides veebipoest võltsitud kaupa, võib MTA paki konfiskeerida ja intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaup hävitatakse. Sellisel juhul jääd tarbijana ilma nii kaubast kui ka rahast.

Kõige lihtsam viis ettevõtjana oma brändi võltsingute eest kaitsta on oma intellektuaalomand – kaubamärk, disainilahendus või leiutis – patendiametis ära registreerida. Nii saad võltstoodete tuvastamisel tõestada, et oled registreeritud intellektuaalomandi eseme omanik ja piirata teistel oma toodete loata kasutamist või tootmist.

Ostjad isegi ei tea, et soetasid võltskaupa

MTA arendusspetsialist Ülle Viisak selgitas, et võltsitud kaup jõuab Eestisse peamiselt Hiinast ja Türgist posti- või kullersaadetisena. Viisaku sõnul tellivad eraisikud kauba internetipoodidest ja tihti pole ostjad, kes leidsid internetipoest brändikauba soodsa pakkumise, isegi teadlikud, et see on võltsitud kaup.

Kui MTA-l on kahtlus, et tegu on võltskaubaga, pöördutakse kaubamärgiomaniku poole. Kui omanikult saadakse kinnitus, hävitatakse kaup tolli järelevalve all.

Viisak selgitab, et nii hävitatigi aprilli algul Ääsmäel suur kogus riideid, jalanõusid, kotte ja elektroonikakaupu. See oli kaup, mis MTA 2022. aastal kinni pidas ja mille kaubamärgiomanikud tunnistasid intellektuaalomandi õigust rikkuvaks.

«Palume olla internetipoodidest esemete tellimisel ettevaatlikud ja veenduda, et tegemist ei oleks keelatud või piiratud kaubaga,» märkis Viisak.