Estonian Cell paneb jälle tehase seisma

Kundas tegutsev Estonian Cell. Foto: Marianne Loorents

Kundas asuv haavapuitmassitehas Estonian Cell seiskab esmaspäevast kuni mai alguseni tehase töö, et vältida laovarude kasvu keerulises konkurentsiolukorras eksporditurgudel.

See on viimaste kuude jooksul juba kolmas turuolukorrast tingitud tehase seisak. Olukord on ettevõtte sõnul 24/7 täisvõimsusel töötamisele orienteeritud tehasele ootamatu.

«Eelnenud 16 aastal määras tehase müügimahu tootmismaht. Energiakriisi käigus ja selle järel muutunud konkurentsiolukorras ei ole tehas suutnud 2022. aasta teises pooles kaotatud müügimahte taastada,» ütles Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe pressiteates.

Tema sõnul langetati nii tehase kui ka töötajate jaoks valus otsus, kuna kõrge omahinna tõttu pole tehase toodang välisturgudel enam nii konkurentsivõimeline kui varem. «Oleme olukorras, kus meie müügiportfell ei ole taastunud oodatud tempos,» nentis Lahe.

Ta märkis, et tehase raskused algasid eelmise aasta augustis, mil elektri- ja gaasihinnad mitmekordistusid. «Tehase konkurentsivõime sai olulise löögi olukorras, kus teised Euroopa riigid tööstust energiakriisis olulisel määral toetasid,» ütles Lahe. 

Ei oota riigilt toetusi, vaid turvalist ärikeskkonda

Mullu maksis Estonian Cell energia eest kokku üle 44 miljoni euro, samas kriisieelsetel aastatel oli energiakulu suurusjärgus 17 miljonit eurot. «Tihedas konkurentsis kaotasime portfellist kahjuks mitu tehast ja globaalselt keerulisemaks muutunud turgudel ei ole võimalik seda mõne kuuga taastada,» rääkis juhatuse liige.

Lahe sõnul ei oota tööstus toetusi, vaid konkurentsivõimelise keskkonna tagamist riigi poolt. «Energiaintensiivne tööstus oli ebavõrdses konkurentsiolukorras juba enne energiakriisi. Nii enne kui täna maksame iga aasta taastuvenergia tasu ja võrgutasuna 3–4 miljonit eurot rohkem kui teistes puitu väärindavates Euroopa tööstusriikides,» tõi ta välja.

Lahe selgitas, et energiakriisi ajal võimendus konkurentsipildi vildakus veelgi. «Energiakriisis toetas eksportööre isegi Rootsi, mis eraldas 2022. aasta lõpus 214 miljonit eurot just energiaintensiivse tööstuse toetuseks,» tõi ta välja.

Ta rõhutas, et Eesti riik võiks ettevõtete konkurentsivõimele kaasa aidata ka muul moel kui toetuste maksmisega, näiteks taastuvenergia tasude võtmisega kõigi tarbijate õlult riigieelarvesse. «Seda on teinud Soome ja hiljuti ka Tšehhi. See aitaks jätkuva hinnatõusu keskkonnas paremini toime tulla kõigil elanikel ning oleks suureks abiks ka energiaintensiivsele tööstusele, mida on haavatava tarbijagrupina rõhutatud pea kõigis Euroopa Liidu soovitusmeetmetes,» ütles Lahe. Ta lisas, et soovitus vähemalt energiaintensiivselt tööstusele taastuvenergia tasu maksulagi kehtestada on kehtinud Euroopa Liidus juba 2014. aastast.

Siiri Lahe hinnangul tegutseb tehas siiski pikaajaliselt kasvavatel turgudel. Seetõttu jäävad vaatamata seisakutele jõusse Estonian Celli kasvuplaanid tõsta tehase tootmismaht tasemele 200 000 tonni aastas ja käivitada enda biojäätmetel põhinev uus energiatootmislahendus hiljemalt 2026. aastal. Estonian Celli käive 2022. aastal oli 131 miljonit eurot.