Erakond Eesti 200 nimetas keskkonnakomisjoni esimeheks Tarmo Tamme. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Tammel on otsesed sidemed puidutööstusega.
Huvide konflikt? ⟩ Puidutööstur kandideerib keskkonnakomisjoni juhiks (12)
Tarmo Tamm on valdava osa oma elust tegelenud puidutööstusega. Ta on nii Puitmajaliidu juhatuse liige, kui ka peamiselt liimpuiduga tegeleva Peetri Puit OÜ asutaja ja juhatuse liige.
Intervjuus Äripäevale ütles Tamm, et ta huvide konflikti ohtu ei näe. Tema sõnul kandideeris ta keskkonnakomisjoni esimehe kohale selleks, et muuta arusaama, justkui oleksid keskkonna inimesed ja puidutöösturid vastasleeridest.
«Arvan, et puidutööstur on üks kõige suurem looduse sõber,» ütles Tamm. «Luban, et teen kõik oma otsused nii keskkonnasõbralikud kui üldse saab.»
Keskkonnakomisjon tegeleb keskkonnapoliitikat ja -kaitset, loodusressursside kasutamist ning looduskaitset käsitlevate eelnõudega. Ehk puidutöösturi nimetamine keskkonnakomisjoni esimeheks oleks üpriski vastuoluline samm, kuna huvide konflikt raiemahtusid ja Eesti metsanduse arengukava puudutavates küsimustes oleks Tamme puhul suur.
Oma valimiseelses programmis tõi Tamm ka välja, et tema näeks metsandusel suurt rolli riigile lisaväärtuse tekitamisel.
«Iga hektar majandatavat metsa annab riigile umbes 2000 eurot lisaväärtust, võiks anda rohkemgi veel,» kinnitas Tamm programmis.
«Kui me raiemahtu vähendame, jääb riigil raha vähemaks, kui suurendame, on riigil raha rohkem. Ja kui raha on rohkem, siis saab teha mitte ainult teid, vaid ka paljusid teisi asju. Õpetajate palgad, arstiabi, pensionid, päästjad jne. Raha ei tule lihtsalt riigi eelarvest,» sõnas Tamm.
Raha jätkub nii Eesti 200-le kui ka Reformierakonnale
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni avaldatud erakondade tulude ja kulude tabelist selgub, et Lääne-Virumaalt riigikogusse pääsenud Tarmo Tamm toetas oma koduerakonda Eesti 200 valimiste eel 50 000 ja Reformierakonda 20 000 euroga, kirjutab Virumaa Teataja.
Tarmo Tamm ei näinud selles midagi imelikku, et ta toetas korraga kaht parteid, sealhulgas Eesti 200-ga konkureerivat erakonda. «Oli lootus, et saame koos liberaalse valitsuse teha, ja seepärast toetasin ka Reformierakonda,» ütles ta.
«Eks ma tunnen palju inimesi Reformierakonnast. Ikka nemad tulid küsima, ega ma ise pakkuma läinud. Aga kuidas sa saad ilmaasju paremaks muidu teha? Selleks on vaja poliitikuid ja paraku on nii, et raha aitab valimistulemusele kaasa,» lisas Tamm.