Raport: väikseim keskkonnajälg on Kirde- ja Põhja-Eesti elanikel

Keskmisest suurema keskkonnajäljega piirkondades on sagedamini kasutusel ahiküte, mille keskkonnajälg on peenosakeste õhkupaiskamise tõttu suurem. Foto: Marko Saarm

Arenguseire keskuse raporti andmeil on väikseim keskkonnajälg Kirde- ja Põhja-Eesti elanikel, keskmisest suurem aga Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eesti leibkondadel.

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, kuid erineb oluliselt sõltuvalt inimese elukohast ja sissetulekust, selgub raportist, mis koondab keskkonnajälge sotsiaalsete gruppide ja piirkondade lõikes.

Kirde-Eestis elavate inimeste keskkonnajälg on väiksem igas tarbimiskategoorias, kuid peamine erinevus tekib sellest, et rohkem kasutatakse keskkütet, mis on väiksema keskkonnajäljega. Sama kehtib ka Põhja-Eesti kohta, kus 80 protsenti leibkondadest kasutab oma kodu kütmiseks kaugkütet või väiksema keskkonnajäljega lokaalkütet. Keskmisest suurema keskkonnajäljega piirkondades on sagedamini kasutusel ahiküte, mille keskkonnajälg on peenosakeste õhkupaiskamise tõttu suurem.

Arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et peamine erinevus Eesti inimeste keskkonnajälje suuruses tekib elukoha küttelahenduse ja liikuvusega seoses.

«Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi. Jõukuse kasvades väheneb üldiselt kütte keskkonnajälg, kuid suureneb liikuvusega kaasnev keskkonnamõju,» selgitas Piirits.

Reeglina käib suurema sissetulekuga kaasas ka suurem keskkonnajälg, kuid see ei suurene erinevate tarbimiskategooriate lõikes ühtlaselt.

Näiteks tuleb arenguseire keskuse arvutustest välja, et mida suurem on leibkonna sissetulek, seda rohkem omatakse mootorsõidukeid ja kasutatakse lennutransporti, millega kaasneb suurem keskkonnamõju. Tarbitud toiduga seotud keskkonnajälg on leibkondadel aga sarnane. Elukoha küttega seotud keskkonnakoormus on jõukamates gruppides seevastu keskmisest madalam, sest kasutatakse kõrge kasuteguriga ja puhtamaid kütteliike.

Erinevate leibkonnatüüpide keskkonnajälg on ligikaudu sama suur, küll ent erineb selle sisemine struktuur.

Näiteks vanemaealiste leibkondade suurim keskkonnajälg on seotud eelkõige elukoha küttega, sest vanemaealiste leibkonna suuruseks on tihti üks või kaks inimest ning köetavat eluruumi on inimese kohta suhteliselt palju. Lastega ja lasteta peredel tekib keskmisest suurem keskkonnajälg eelkõige liikuvusest. Lastega pered läbivad aasta jooksul keskmiselt kaks korda rohkem kilomeetreid kui vanemaealiste leibkondade liikmed.

Maa taluvuspiiride kalkulaator on kokku pandud teadlaste ja Euroopa Komisjoni töö tulemusena. Enda keskkonnajälge saab arvutada veebilehel knowsdgs.jrc.ec.europa.eu/cfc.

Lühiraport pealkirjaga «Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes» on osa arenguseire keskuse uurimissuunast, mis tegeleb Eesti rohepöördestsenaariumitega.