/nginx/o/2023/04/15/15259206t1hd809.jpg)
Krediidi kulukuse määr on tarbija jaoks üks peamistest näitajatest, mille suurust tuleks enne krediidi võtmist kontrollida, kuna sellele on seatud ülempiir, millest rohkem krediidiandja tarbijalt nõuda ei või, ent tarbijad seda näitajat alati ei kontrolli ja krediidiandjad on finantsinspektsiooni (FI) järelevalve osakonna juhi Mari Puusaag-Tamme sõnul leidnud viisi, kuidas ülempiirist mööda hiilida.
«Krediidi kulukuse määr jätab nii mõnegi tarbija külmaks just seetõttu, et ta ei saa selle tähendusest aru. Lihtsalt öeldes näitab krediidi kulukuse määr seda, mitu protsenti kasutatud laenusummast peab klient krediidiandjale aastas tasuma. Krediidi kulukuse määrale kehtestatud ülempiiri mõte on kaitsta tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate ebamõistlikult kõrgete kulude eest,» selgitas Tamm FI blogis.
Finantsinspektsioon on tema sõnul tuvastanud, et mõned krediidiandjad hiilivad krediidi kulukuse määra ülempiirist siiski mööda. Peamiselt on teinud seda krediidiandjad, kes pakuvad tarbijatele krediidiliini ja krediidikonto lepinguid. «Selliste lepingutega määratakse tarbijale limiit, mida ta saab kasutada just siis, kui vaja. Samas krediidi kasutusse saamiseks tuleb esitada väljamaksetaotlus. Krediidiandjal on seejuures õigus seada krediidi kasutusse võtmisele eeltingimused, näiteks vähim summa, või keelduda krediidi kasutusse andmisest üldse. Intresse makstakse vaid kasutusse võetud summa eest,» kirjeldas Tamm.
Krediidiliini ja krediidikonto lepingud sõlmitakse sellisel tavaliselt aastateks või lausa tähtajatult, ent krediidiandjad arvutavad krediidi kulukuse määra aga vaid korra ehk enne selliste krediidilepingute sõlmimist. «Seega aastaid hiljem, kui tarbija endiselt lepinguga seotud on, tuleb tal maksta kasutusse võetud krediidi eest intresse ja tasusid rohkem kui seadus konkreetsel ajahetkel lubab,» tõi finantsjärelevalve ekspert välja.
«Kuna krediidi kulukuse määra ülempiiri mõte on kaitsta tarbijat liiga kõrgete tasude eest, tuleks finantsinspektsiooni hinnangul krediidi kulukuse määra ülempiirist kinni pidada kogu krediidilepingu kehtivusaja jooksul. Inspektsioon on seda krediidiandjatele ka korduvalt selgitanud. Mõned krediidiandjad vaatasid tänu sellele oma lepingutes olevad krediidi kulukuse määrad ise üle. Kahele ettevõttele tegi inspektsioon seoses krediidi kulukuse määra nõuete rikkumisega ka ettekirjutusi,» märkis Tamm.
Finantsinspektsiooni töö krediidi kulukuse määra ülempiirist kinnipidamisega seoses järelevalve osakonna juhi sõnul jätkub, sest endiselt on Eestis tuhandeid inimesi, kes maksavad aastaid tagasi sõlmitud krediidiliini või krediidikonto lepingu kaudu võetud krediidi eest rohkem intressi ja tasusid kui siis, kui nad sõlmiksid täna uue lepingu. «Krediidiandja ei tohiks käituda tarbija suhtes liigkasuvõtlikult ja ära kasutada aastaid tagasi kehtinud madalamat krediidi kulukuse määra ülempiiri nõuet,» rõhutas ta.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)