Turvafirma G4S hinnangul võivad koerad küll olla lisaturvameetmeks, kuid sissetungijat nad üldjuhul ei takista.
Koer reeglina vargaid ei takista
«Kui keegi soovib oma koera õpetada valvekoeraks, siis ei ole välistatud, et sellest koerast on keerulisem mööda saada. Reeglina varastele koer takistuseks siiski ei ole,» ütles G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.
«Kui on näiteks kaks maja, milles on samaväärne vara, kuid ühes hoovis on koer ja teises mitte, siis võidakse eelistada varastada teisest hoovist,» sõnas Pärjala. «Samas võib olla olukord, kus soovitakse varastada hoovist, kus koera pole, kuid naabri koer haugub ka naabrite hoovis toimuva peale – sellises olukorras peab pätt vaigistama kõrvalmaja koera.»
Ennekõike on koer ikkagi lemmikloom. Ta võib küll olla suur ja haukuda iga mööduja peale, kuid ta ei pruugi vargaid eemale peletada. Seega valve eesmärgil pole mõttekas koera võtta. Varas võib muuta koera ohutuks teda uinutades. Näiteks visatakse vorstijupp koos unerohuga üle aia. Mõnel juhul tehakse seda mitu päeva järjest. On küll hästi treenitud koeri, kes ei võta võõrastelt toitu vastu, kuid kui see vorstijupp jääb hoovi vedelema ning võõras on ära läinud ning kõik tundub justkui ohutu, võib koer selle siiski ära süüa.
«Unerohu puhul on oluline manustada looma kaalule vastav kogus, kuid ükski pätt sellest ei hooli ning unerohtu pannakse suurtes kogustes,» nentis Pärjala ja lisas, et enamik koeri seda üle ei ela.
Politsei- ja piirivalveameti politseikapten Helen Kommussar ütles, et alati tuleb läbi mõelda, kas koju tahetakse valvekoera või pereliiget. Näiteks on sajandeid koolitatud valvekoeri, kes on võõraste suhtes kahtlustavad ja kaitsevad oma territooriumi. See joon on neil koertel juba geenides, mida muuta ei saa. Seega on ka nende aretuses soositud just need omadused, mis aitavad kaasa valvetööle.