Valitsus plaanib suurendada KOV-ide finantsautonoomiat

Rahandusministri kandidaat Mart Võrklaev. Foto: Taavi Sepp

Vastne valitsus plaanib suurendada kohalike omavalitsuste (KOV) finantsautonoomiat; muu hulgas on kavas anda omavalitsusele laiem otsustusõigus maamaksuga seonduva üle ning muuta KOV-ide rahastusvalemit.

Rahandusministri kandidaat Mart Võrklaev märkis, et omavalitsused on riigilt korduvalt küsinud suuremat finantsautonoomiat ehk õigust oma maksutulude üle rohkem otsuseid teha. «Kuidas nad seda vabadust kasutavad, on loomulikult nende enda otsustada, mina oma vallavanema kogemuse pealt saan öelda, et rohkem õigusi omavalitsustele ise otsustada, on igal juhul positiivne. Kuid meie plaan KOV-ide finantsautonoomiat parandada suurem, kui ainul maamaksu üle laiemalt otsustusõiguse andmine,» ütles rahandusministri kandidaat Mart Võrklaev BNS-ile. Mart Võrklaev oli aastatel 2012–2019 Rae vallavanem.

Valitsus plaanib muu hulgas anda omavalitsustele õiguse otsustada, kas kaotada oma territooriumil kodualuse maa maksu vabastus või mitte. Samuti saavad KOV-id õiguse tõsta maamaksu kiiremas tempos, kui praegune riigi kehtestatud piir, mis on kuni 10 protsenti aastas. Kümneprotsendise maamaksu tõusu piir aasta kohta hakkab Eestis kehtima järgmisest aastast, et pärast mullust hindamist mitu korda tõusnud maa väärtus ei kanduks korraga üle maaomanike maamaksuarvetele. «Jah, plaan anda omavalitsustele suurem finantsautonoomia, mille käigus saab muuhulgas ise otsustada, kui kiiresti maamaksu tõsta ning kas rakendada kodualuse maamaksu erandit, on meil koalitsioonis kokku lepitud,» kinnitas Võrklaev.

Samuti on uus koalitsioon Võrklaev sõnul otsustanud viia sisse muudatused kehtivasse KOV-ide rahastusvalemisse. Praegu kehtiva seaduse järgi laekub kohalikule omavalitsuse 11,96 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, välja arvatud pensionitulu.Tulumaksuseadusest tulenevalt eraldatakse alates 2024. aastast KOV-idele 1,88 protsenti residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist.

«Uus valitsus on kokku leppinud, et alates 2025. aastast vaadatakse need protsendid üle. Kui palju laekub edaspidi kohalikule omavalitsusele residendist, ehk inimese, kelle elukoht on registreeritud tollesse omavalitsusse, füüsilise isiku tulumaksust niinimetatud üldistelt tuludelt nagu palk, ja kui palju residendist füüsilise isiku pensionist, seda asutakse alles kokku leppima, kaasates selleks ka kohalikud omavalitsused,» avas Võrklaev valitsuse plaani.

Ta lisas, et põhimõtteline otsus on, et pensionist laekuvat tulumaksu protsenti on kavas suurendada üldistelt tuludelt laekuva tulumaksu laekumise protsendi vähendamise arvelt. «See peaks aitama rohkem just neid omavalitsusi, kus tööealiste elanike arv on vähenenud ning pensioniealiste arv on suurem. Motiveerimaks omavalitsusi tegelema ka töökohtade loomise ja hoidmisega, plaanime tasandusfondi luua täiendava komponendi ka registreeritud töökohtade järgi,» rääkis ta.

Võrklaev toonitas, et KOV-e puudutavate regulatsioonide väljatöötamisprotsess peab olema võimalikult laiapõhjaline. «Selle ettepaneku raam on koalitsiooniläbirääkimistel läbi mõeldud, minu soov on, et lõplik valem pandaks paika koostöös omavalitsusjuhtidega. Kuna jõukamad omavalitsused aga selle otsusega oma tulevaste tulude kasvus mõnevõrra kaotavad, on oluline teiselt poolt, et nad saaksid maamaksu üle laiemalt otsustades juurde finantsautonoomiat, et enda sissetulekute kasvatamiseks ise koostöös elanike ja ettevõtjatega otsuseid teha,» selgitas rahandusministri kandidaat.