/nginx/o/2015/01/16/3682867t1hf123.jpg)
Veebipoode tuleb järjest juurde nii siin kui väljaspool Euroopa Liidu piire ning ostlemine on tehtud mugavaks. Oluline on teada e-ostlemise reegleid, mida võib tellida, millised maksud tuleb tasuda, kuidas deklareerida, et tellitud postipakk jõuaks tellijani ja võimalikult kiiresti. Sellel teemal annavad põhjalikku teavet Sisekaitseakadeemia finantskolledži direktor Kerly Randlane ja nooremlektor Helle Koitla.
Veebipoode tuleb järjest juurde nii siin- kui sealpool Euroopa Liidu piiri. Pea kõiki kaupu saab endale koju tellida, valides kulleri teenuse või tellides paki postkontori või pakiautomaadi kaudu. Eriti kirevat ja ülisoodsat kaubavalikut pakuvad ostjale kolmandate riikide e-poed. Olgu selleks tuntud Aliexpress, Amazon, eBay või siis meile seni tundmatud uued veebipoed. Sageli peab selliste odavate ostude puhul arvestama kauba tavapärasest kehvema kvaliteediga, aga ka probleemidega kauba tagastamisel. Lisaks peab arvestama suhtlust tolliga, tollideklaratsiooni esitamist ning impordimaksude tasumist.
Eesti Panga andmetel oli 2022. aastal e-kaubanduse käive Eestis 2,5 miljardit eurot. Eesti elanikkonnast üle poole ostab igas kuus internetipoodidest kaupu. Samas tellijate teadlikkus e-poodlemise tingimustest ei korreleeru e-kaubanduse käibe suurenemisega ja teadmised kaupade keeldudest ja piirangutest on jätkuvalt kasinad. Ja nii võib sageli ka juhtuda, et sõltumata kauba tellimise kohast kauaoodatud pakk ei jõuagi tellijani, sest toll on kontrolli käigus postipaki kinni pidanud. Selleks et sellist olukorda ei juhtuks ning oodatud pakk jõuaks tellijani, on oluline e-poodlemise tuhinas teada, milliseid kaupu on lubatud posti teel tellida Euroopa Liitu.
Kolmandate riikide veebipoest ei tohi tellida näiteks ravimeid, anaboolseid steroide, tubakatooteid, liha- ja piimatooteid, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning relvi ja relvaosi. Seejuures tubakatoodete alla kuuluvad ka e-suitsud ja -vedelikud, millele kehtivad samad reeglid. Kuid just nimetatud tänapäevaste tubakatoodete tellimine on viimasel ajal tolliametnikele tööd juurde toonud.
Lisaks eeltoodule peab e-poodlemisel tähele panema, kas soodne bränditoode on autentne või on see tõenäoliselt võltsing. Teisisõnu peab ostleja suutma hinnata ka kauba võltsimise riski. Kui toll avastab postipakist intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba, peab ta kontrollima selle autentsust. Sellekohase hinnangu, kas see on võltsing või autentne bränditoode, annab tolli järelepärimisel kaubamärgi omaniku volitatud esindaja. Kui see on võltsing, siis see hävitatakse ning ostleja on ilma tellitud kaubast ning tõenäoliselt ka rahast. Nii näiteks 2022. aastal pidas toll 11 kuuga kinni 466 korral intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupa. Neist üle poole juhtudest saabus tellitud kaup Eestisse just posti- või kullersaadetisena. Kinni on peetud ja ekspertiisi saadetud Apple'i küünelakke ja suvejalatseid, Chaneli kosmeetikat, Bossi käekellasid, LEGO tooteid, aga ka elektroonikat.
Lisaks keelatud kaupade loetelule ja intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusele peab tellija olema teadlik ka tellitud kauba tooteohutusest. Euroopa Liidus kehtivad reeglid üldise tooteohutuse kohta, mille eesmärk on tagada tarbija tervise ohutus. Seega kolmandatest riikidest tellitavad kaubad peavad vastama Euroopa Liidus kehtivatele reeglitele ning selle kinnituseks peab kaubal olema tootja CE-märgistus. Sageli on rikkumised seotud elektroonikatoodetega, aga ka mänguasjadega. Selliste rikkumiste korral kontrollib tooteohutust tolli nõudmisel tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Viimane otsustab, kas tellija saab kauba kätte või mitte.
Ja see ei ole veel kõik. Veebiostlejad peavad arvestama ka Venemaale kehtestatud sanktsioonidega. Sanktsioonid kehtivad mõlemasuunaliselt, st Venemaale ei tohi saata ja sealt ei tohi ka tellida. Kuna sanktsioonialuste kaupade nimekiri on üsna pikk ja detailiderohke, siis tasub infot otsida maksu- ja tolliameti veebilehelt. Üsna sagedasti on toll kinni pidanud Venemaalt saabunud postipakke, milles on olnud nii naiste riideid, kiipe, auto tagavaraosi kui ka kosmeetikat. Tellija jääb sellisel juhul ilma nii rahast kui ka tellitud kaubast.
Kõik postisaadetised, mis on tellitud väljastpoolt Euroopa Liitu, jäävad tollijärelevalve alla. Tolliametnikud teevad kontrolli käigus kindlaks, kas tellitud kaupa tohib Euroopa Liitu lubada või mitte. Pakkide läbivaatamiseks kasutatakse röntgenit ning kahtluse korral avab tollitöötaja paki postitöötaja juuresolekul. Vajadusel võetakse kauba kontrollimisel appi ka tollikoerad.
Sarnane kontroll toimub ka Euroopa Liidu sees tellitavate kaupade puhul. Üsna sageli leiavad tolliametnikud postisaadetistest näiteks värvilisi tablette ning pulbreid, mis kontrollimisel osutuvad narkootiliseks aineks. Need ei jõua kunagi tellijani, vaid hävitatakse.
Kui Euroopa Liidu siseselt tellitud postisaadetisi ei maksustata, siis kolmandatest riikidest saabuvate kaupade puhul peab arvestama ka impordimaksudega. Kui tellitud kauba väärtus on kuni 150 eurot, tuleb tasuda sellelt käibemaks. Käibemaks tuleb tasuda ka saatekuludelt. Kui tellitud kauba väärtus on üle 150 euro, tuleb tasuda kaubalt nii tolli- kui ka käibemaks. Sama kehtib ka saatekulu kohta. Esitada tuleb ka tollideklaratsioon, milleks on loodud mitu võimalust. Võid esitada deklaratsiooni ise MTA kodulehelt e-teeninduse kaudu, kasutada Omniva teenust või leida endale sobiv tolliagentuur. Kui kaup vastab Euroopa Liidu nõuetele, on deklareeritud ja impordimaksud tasutud, jõuab postipakk tellijani.
Tänu e-kaubanduse kasvule, rikkalikule kaubavalikule ja mugavale teenusele on meil võimalus kodust lahkumata tellida endale vajalikke tooteid kogu maailmast. Tuleb siiski teada e-ostlemise reegleid, mida võib tellida, millised maksud tuleb tasuda, kuidas deklareerida, et tellitud postipakk jõuaks võimalikult kiiresti tellijani.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/01/15172057t1hdc84.jpg)
/nginx/o/2023/04/16/15260654t1h0afa.jpg)