Rahandusministeerium: vahetult enne valimisi oli eelarvepuudujääk üle 140 miljoni
14. aprill 2023, 14:28
Veebruari lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 142 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 0,4 protsenti aastasest oodatavast SKPst. Riigikogu valimised toimusid 5. märtsil.
Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad nii keskvalitsuses kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, kirjutab Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.
Sotsiaalkindlustusfondid olid veebruari lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 51 miljoni euro võrra väiksem riigieelarve parema seisu tõttu. Kohalikud omavalitsused ning sotsiaalkindlustusfondid olid seevastu möödunud aastaga võrreldes halvemas positsioonis.
Aasta varem oli puudujääk veel suurem
Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli jaanuari lõpus 143 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes siiski 100 miljoni võrra väiksem tänu 17,7-protsendilisele maksude kasvule, mis ületas kulude kasvu. Oodatust enam laekus juriidilise isiku tulumaksu erasektori jaotatud kasumitelt, mida on 40,5 protsenti enam kui aasta varem.
Palgafondi kiirenenud kasv kergitas füüsilise isiku tulumaksu laekumist 45,5 protsenti ja sotsiaalmaksu laekumist 12,5 protsenti. Käibemaksu tasumine suurenes esimese kahe kuuga 11 protsenti. Aktsiiside tasumine on aasta alguses aga 2,9 protsenti vähenenud, mis on tingitud diislikütuse ja maagaasi tarbimise vähenemisest. Samuti laekus 2022. aasta algusega võrreldes vähem ka tulusid varade müügist (-10,4mln) ning riigilõivudest (-1,5mln).
Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk tervisekassa ja töötukassa eelarvepositsioon oli veebruari lõpu seisuga 19 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes veebruaris 33 miljoni euro võrra ning ülejääk ulatus kuu lõpuks 25 miljoni euroni, mis aasta varasemaga võrreldes oli siiski 2,9 miljoni võrra väiksem.
Töötukassa puudujääk ulatus 6 miljoni euroni, mis oli 5,5 miljoni võrra aastatagusest suurem. Halvem eelarvepositsioon tuleneb aasta varasemaga võrreldes suuremast töötusest. Veebruari lõpus oli registreeritud töötuid ligi 54 000, mis on 9 000 inimese võrra rohkem kui aasta varem, neist enamik on Ukrainast.
Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk suurenes aasta jooksul
Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus veebruari lõpuks 17 miljoni euroni, mis on 41 miljonit suurem kui 2022. aasta samal ajal. Kuigi kohalikele omavalitsustele edasi suunatava tulumaksu laekumine kasvas 10,7 protsenti, siis tugevast hinnasurvest mõjutatud kulude kasv viis eelarvepositsiooni sügavama puudujäägini.
Riigieelarve kogukulu suurenes veebruaris peamiselt tegevuskulude tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes 2023. aasta veebruaris eelneva aasta veebruariga võrreldes 77,7 miljonit eurot ehk 7,5 protsenti, mistõttu veebruari kogukulude maht oli 1,12 miljardit eurot. Kuludest suurenesid veebruaris enim tööjõu- ja majandamiskulud ning edasiantud maksutulud.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid veebruaris 710 miljonilt eurolt 754 miljoni euroni ehk 44 miljonit eurot eelneva aasta veebruariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 6,2 protsenti. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid veebruaris peamiselt seetõttu, et kasvasid sotsiaaltoetused ja kodumaistest vahenditest tegevuskulude, milleks on tööjõu- ja majandamiskulud, finantseerimine.
Kodumaised toetused suurenesid veebruaris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 3 miljoni euro võrra ehk 0,6 protsenti – sotsiaaltoetused 37,9 miljonit eurot ja kodumaised investeeringutoetused 0,8 miljonit eurot. Kodumaistest toetustest vähenesid veebruaris kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 26,7 miljoni euro võrra ja tegevustoetused 9,1 miljoni euro võrra. Sotsiaaltoetustest kasvasid jaanuaris vanaduspensionid 20,5 miljonit eurot, paljulapselise pere toetus 9,1 miljonit eurot, lapsetoetus 6,1 miljonit eurot ja vanemahüvitis 2,1 miljonit eurot.
Investeeringud vähenesid esialgsetel andmetel kõikides suuremates valdkondades, sealhulgas riigikaitse, haridus, IKT ja riigiteede teehoid.
Keskmisest kiirem pensionide aastane kasv on selle aasta jaanuaris toimunud erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu tõttu. Peretoetuste kasvu põhjuseks on veebruaris jõustunud seadusemuudatused, mille järgi esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.
Tegevustoetuste vähenemise põhjustasid veebruaris kultuurivaldkonnas antavad toetused, samas kahe kuu kokkuvõttes on kultuuriasutustele antavad toetused kasvanud. Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks veebruaris langes, kuna energia hinna kompenseerimise toetused kodutarbijatele olid selle aasta veebruari eest mahult väiksemad kui eelneval aastal riigi poolt energiakulude kompenseerimine ning kohalikele omavalitsustele eraldatud energia hinnatõusu leevendusmeede vähemkindlustatud leibkondadele.
Välismaiseid toetusi andsid veebruaris riigieelarvelised asutused 3,2 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta veebruaris, mis teeb aastaseks kasvutempoks 13,3 protsenti. Kui veebruaris suurenesid vahendatud välistoetustest välismaised investeeringutoetused 5,5 miljoni euro võrra, siis välismaiste toetuste kasutamine tegevuskuludeks ja investeeringuteks oli languses, vähenedes aastaga 2,2 miljonit eurot.
Riigi majandamiskulud suurenesid veebruaris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 26,8 protsenti ehk 18,4 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest suurenesid enim kulud laskemoona soetamiseks, arvuti riist- ja tarkvarale, muudele sotsiaal- ja erihoolekandeteenusele.
Muud sotsiaalteenused suurenesid peamiselt sõjapõgenikega seotud majutuse, transpordi ja toitlustuse kulude tõttu. Majandamiskuludest vähenesid veebruaris kulud tervishoiu- ja raviteenuste osutamiseks 9 miljoni euro võrra, kuna aastaga on langenud kulude maht koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.
Tööjõukulud suurenesid veebruaris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 16,5 miljoni euro võrra, kasvades aastaga 18,8 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamine põhjus on selle aasta alguses õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi suurendamine 15 protsendi võrra ja täiendav palgafondi viieprotsendiline kasv riigieelarvelistes asutustes.
Investeeringud vähenesid veebruaris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 10,8 protsenti ehk 2,6 miljoni euro võrra. Investeeringud vähenesid esialgsetel andmetel kõikides suuremates valdkondades, sealhulgas riigikaitse, haridus, IKT ja riigiteede teehoid.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid veebruaris 30,4 miljoni euro võrra kasvutempoga 9,9 protsenti aastas peamiselt inflatsioonist tingitud suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise, töötuskindlustusmaksete ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.
