/nginx/o/2023/04/14/15255206t1h430c.jpg)
Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil oli möödunud aastal kindlustusturu kogumaht 551 miljonit eurot, millest 471 miljonit eurot moodustas kahjukindlustus ja 80 miljonit eurot elukindlustus.
Mullu hüvitati esimest korda üle 300 000 kindlustusjuhtumi ning hüvitistena maksti välja 383 miljonit eurot. Kindlustussektor kasvas aastaga 13 protsenti, teatasid kindlustusvaldkonna organisatsioonid.
Kindlustusseltside liidu ja liikluskindlustuse fondi juhi Mart Jesse sõnul olid kindlustusturu kasvu vedajateks tööandja ravikindlustus ja eraisiku varakindlustus, sealhulgas kodukindlustus.
«Kahjukindlustuse turust moodustavad liikluskindlustus ja vabatahtlik sõidukikindlustus pea poole, kuid nende osakaal järk-järgult väheneb. Elukindlustuse turumaht vähenes pensioniraha väljavoolu tõttu,» ütles Jesse.
«Kindlustusjuhtumite kasvumootoriks on väga kiiret populaarsust koguv tööandja ravikindlustus, kus hüvitised on enamasti väikesed, kuid juhtumeid on palju.»
«Kindlustusjuhtumite kasvumootoriks on väga kiiret populaarsust koguv tööandja ravikindlustus, kus hüvitised on enamasti väikesed, kuid juhtumeid palju. On põhjust eeldada, et kindlustusturu kasv jätkub lähiaastatel, sest tarbijate usaldus kindlustusandjate suhtes on kõrge ning riskide maandamine läbi kindlustuse on saanud inimeste igapäevaelu lahutamatuks koostisosaks,» lisas ta.
2022. aastal oli keskmine kindlustusmakse elaniku kohta 462 eurot, millest 347 eurot oli kahjukindlustuse ja 59 eurot elukindlustuse makse. Kindlustus moodustas eelmisel aastal 1,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Kui eelmisel aastal oli Eesti kindlustusturu maht 551 miljonit eurot, siis 1992. aastal 63 miljonit krooni ehk ligi neli miljonit eurot.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)