/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/04/14/15255188t1heda9.jpg)
A1000 odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu sõnul on oht, et kaupmehed kasutavad tõusvat käibemaksu juurdehindluse suurendamiseks ning selle vältimiseks peaks sõlmima ühiskondliku ausa kaubanduse kokkuleppe.
A1000 Marketi juht: tarbija jaoks ei piirdu hinnatõus poes ainult käibemaksuga
Lauringu sõnul on paljud kaupmehed kasumi suurendamiseks varmad muutusi ära kasutama. «Väga selgelt oli see näha 2017. aastal alkoholiaktsiisi tõstmise käigus – kui reaalselt mõjutas aktsiis eurose õllepudeli hinda 20 senti, siis paljudes poodides tõusis hind samal ajal 40 senti,» rääkis Lauring.
Sarnane stsenaarium kordus tema sõnul aasta tagasi kevadel, kui kauba sisseostuhind tõusis kaupmeestele 20 senti, aga enamik poode kergitas hinda kohe 50 senti.
«Muutuste – maksutõusude või inflatsiooni – udus on lihtne kasumimarginaali tõsta ja see siis kellegi teise kaela lükata. Niimoodi võib vabalt kaheprotsendilisest maksutõusust saada poes viis või isegi kümme protsenti,» ütles Lauring.
Vaja on ausa kaubanduse lepet
Lauring rääkis, et Prantsusmaa valitsus suutis suurte jaekettidega kokku leppida esmatarbe toidukaupade kasumimarginaali vähendamise ja niimoodi inflatsiooniga kimpu jäänud inimesi aidata.
«Teen ettepaneku, et kui maksutõus kätte jõuab, siis tuleks sõlmida riigi vahendamisel ausa kaubanduse lepe, et maksutõusu kasumi suurendamiseks ei kasutataks,» pani Lauring ette.
«Ka inimesed saavad olla tähelepanelikumad ja kokku hoida – ka praegu maksab sama kaubaga ostukorv kallimas toidupoes 25–30 protsenti rohkem,» lisas Lauring.
A1000 Marketi juhi sõnul on maksutõusudel majandusele märksa laiem mõju, kui me seda toidupoes näeme. «Oluline on arvestada riigi ja selle tootjate konkurentsivõimet, mis väheneb, kui hinnad tõusevad kiiremini kui teistes riikides – ja see ei tulene parematest toodetest või suuremast tootlikkusest. Juba praegu on meie inflatsioon euroala tipus ja maksutõus kindlasti seda konkurentsivõimet ei suurenda,» rääkis Lauring.
Ootab riigilt rohkem selgitust
Eestis on toiduained juba praegu Euroopa ühe kõrgema maksumääraga, aga kui makse tõsta, siis võiks seda teha pigem sissetoodavale kaubale – kohalike tootjate puhul tuleks maks jätta samaks või isegi langetada, sest muidu jäävad nad väga kehva seisu, leiab Lauring.
Oluline on, et korjatavad maksud oleksid sihtotstarbelised ja tõstaksid riigi konkurentsivõimet, mitte ei jagataks seda raha lihtsalt suvaliste toetustena laiali, toonitab ta.
«Kui riik tõstab makse konkreetsete vajaduste-põhjuste pärast, siis oleks hea anda avalikkusele ka selget infot tegevuste kohta, mis vähendavad riigi enda toimimiskulusid – ehk kuidas plaanitakse, kui üldse, need asjad üle vaadata. Kui oli energiakriis, sõjast või siis koroonast tingitud tagasilöögid – siis tegid eraettevõtted ju kohe kõigepealt enda kulude auditi,» lisas Lauring.