Eesti Gaas: maagaasi hinnad jätkasid esimeses kvartalis järsku langust

Eesti Gaas. Foto: Eero Vabamägi

Esimeses kvartalis langesid maagaasi hinnad tänu rekordilisele veeldatud maagaasi impordile pakkumise poolel, nõudluse poolel toetasid hindade langust pehme ilm ja energiasääst, selgub Eesti Gaasi turuülevaatest.

Eesti Gaasi andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis TTF-i gaasibörsil keskmine maagaasi tulevikuhind 79,16 eurot megavatt-tunnist, mis on ligikaudu 16 protsenti madalam võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, samas kui 2023. aasta aprilli TTF-i hinnaks kujunes 43,974 eurot megavatt-tunnist, mis on madalaim hind alates 2021. aasta suvest, ja maikuu TTF-i hind oli esimese kvartali viimasel päeval aga umbes 47,84 eurot megavatt-tunnist.

Veeldatud maagaasi (LNG) import Euroopasse jätkus Eesti Gaasi sõnul esimeses kvartalis kiires tempos ning Aasia nõudlus ei taastunud nii palju, kui mitmed turuosalised ootasid. Märtsis toimusid Prantsusmaa LNG Dunkerque'i terminalis märkimisväärsed streigid valitsuse pensionireformi vastu, mis vähendas riigi LNG importi. Teised riigid piirkonnas suutsid selle aga kompenseerida. Meie regioonis tegi Soome Inkoo terminal viimaseid ettevalmistusi oma esimeseks kommertslastiks, mille Eesti Gaasi importis aprilli esimestel päevadel.

Hoidlate täituvus on ajalooliselt kõrge tänu pehmele ilmale ja pidevatele LNG voogudele

Vaatamata tarnete kadumisele Venemaa torujuhtmete kaudu, on Eesti Gaasi kinnitusel Euroopal õnnestunud talvehooajast väljuda hoidlate täituvusega, mis on oluliselt kõrgem kui viimase viie aasta keskmine. Lisaks eelnevalt mainitud veeldatud maagaasi voogudele ei oleks seda tulemust saavutatud ilma võtmeteguriteta nõudluse poolel. Euroopal õnnestus nõudlust hoida eelmise aastaga võrreldes palju madalamal, sest Euroopa Liidu (EL) 15-protsendise nõudluse vähendamise regulatsiooni asemel näitasid tegelikud numbrid, et gaasitarbimine langes piirkonnas üle 20 protsendi. Veelgi enam, Euroopal oli õnne, et talvehooaeg möödus suhteliselt pehmete temperatuuridega, leiab Eesti Gaas.

Tavaliselt lülituvad Euroopa hoidlad tühjendamise režiimilt täitmisrežiimile aprillis, kuid sel aastal algasid mahutite täitmised juba märtsi keskel, vajades siiski märtsi viimasel nädalal külmaperioodi tõttu välja pumpamisi.

Loode-Euroopa gaasihoidlate täituvus on üle 50 protsendi, mis on üle kahe korra suurem võrreldes sama ajaga 2022. aastal. See peaks tähendama gaasimüüja hinnangul, et eelmisel aasta aset leidnud tormamine hoidlate täitmiseks, mis tõi kaasa paanilise turu ja ajaloolised hinnatõusud, sel suvel ei kordu. Siiski on ka sellel suvel riske, millest tuleb teadlik olla – eelkõige Norra tihe hooldusgraafik, ebakindlus seoses Prantsusmaa streikidega ning potentsiaalselt haavatav taastuvenergia tootmine kogu piirkonnas, kuna see sõltub ilmastikutingimustest.

Selle, kuhu hinnad järgmisena liiguvad, määrab nõudlus

Gaasiettevõtte hinnangul on veeldatud maagaasi pakkumine olnud suur ja hoidlate tase hea, mis tähendab seda, et gaasihindade edasine liikumine ei ole enam sõltuv niivõrd pakkumisest, vaid pigem nõudlusest. Eeloleva aasta hinnadünaamikas mängib võtmerolli eelkõige Aasia nõudluse taastumine. Turud on oodanud Hiina majanduse kiiret taaskäivitamist pärast COVID-19 nullpoliitikast loobumist, kuid siiani pole Hiina veeldatud maagaasi import veel liiga palju kasvanud.

Juhul kui gaasi tarbimine Hiinas suureneks märgatavalt, avaldaks see mõju ka veeldatud maagaasi kättesaadavusele Euroopas ja tõstaks hindu, sest Euroopa ja Aasia konkureerivad samadele LNG importidele, märgitakse ülevaates. Eksperdid prognoosivad, et Hiina veeldatud maagaasi import sel aastal kasvab 7,5 protsenti võrreldes 2022. aastaga. Lisaks on gaasihinnad langenud tasemele, mis toetab alternatiivsetelt allikatelt nagu kivisüsi või propaan tagasi pöördumist maagaasile. Seda on turul juba olnud näha ning toob tõenäoliselt edaspidi kaasa nõudluse kasvu.

Eeldatakse, et kogunõudlus Loode-Euroopas ja Ühendkuningriigis kasvab 2023. aasta suvehooajal 6 protsenti ja talvel 12 protsenti. Kui nõudlus tõepoolest taastub, siis aasta lõpupoole võib tekkida ülespidine surve hindadele, et hoida tarbimine kontrolli all ja mitte koormata talvel hoidlaid liiga palju. EL pikendas oma 15-protsendise nõudluse vähendamise eesmärki 2024. aasta märtsini, mis võib piirata potentsiaalset nõudluse kasvu.