/nginx/o/2023/01/26/15102217t1h000f.jpg)
Kui möödunud aastal tõstis Elektrilevi kõrgele elektrihinnale viidates kolmel korral võrgutasusid, siis elektrihinna langus võrgutasude alandamises kajastunud ei ole. Vastupidi – konkurentsiamet menetleb juba neljandat kuud ettevõtte esitatud hinnatõusutaotlust.
Elektrilevi andis mullu kolmel korral teada võrguteenuse hinnatõusust, tuues põhjuseks elektrihinna tõusu ja võrgukao. Teenuse hind tõusis oktoobrist kolm, detsembrist kaks ja alanud aastast 13 protsenti.
Möödunud aasta lõpus, kaks päeva enne jõule esitas Elektrilevi OÜ konkurentsiametile järjekordse taotluse võrgutasude ülevaatamiseks. Muu hulgas sooviti üle vaadata võrgukadude elektrienergia hind, mis taotluse esitamise ajal erines oluliselt tänasest hinnast, kuid samas taotleti nii võrgu investeeringute kui ka hooldus- ja remondikulude kasvu, ütles konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab.
Menetlus käib ja elektrituruseaduse kohaselt peaks konkurentsiamet tegema otsuse kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul. Samas peatub menetlustähtaeg, kui konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet ja seetõttu ei saa amet täpset otsuse kuupäeva öelda.
«Elektrilevile on saadetud menetluse jooksul mitu teabetaotlust seoses elektrivõrgu haldamise ja hooldamise kulude, võrku tehtud ja planeeritavate investeeringute ning elektrienergia hinnaga,» ütles Haab. «Ootame võrguettevõtjalt täiendavat teavet võrgutasude kooskõlastamise otsuse tegemiseks ning ei saa välistada, et ettevõtja edastatav vastus võib vajada veel täiendamist.»
Haabi kinnitusel võtab konkurentsiamet vaatamata taotluse esitamisest kulunud ajale ja muutunud olukorrale arvesse viimaseid muutusi elektriturul.
Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härmi sõnul peab võrgutasu ära katma vajalikud kulud, investeeringud ja reguleeritud tootluse. Võrgutasu koosneb tema sõnul 30 protsendi ulatuses Eleringi võrguteenusest, 19 protsendi ulatuses investeeringutest, 20 protsendi ulatuses tegevuskuludest, kuue protsendi ulatuses tootlusest ja 26 protsenti on võrgukao kulu.
«Eelmise aasta võrgutasude tõusud olid täies mahus tingitud elektrihinna kasvust,» kinnitas Härm.
Metoodika kohaselt kajastatakse võrgutasus elektrikulu eelneva 12 kuu keskmisest elektrihinnast lähtuvalt ja lisaks jõustub muudatus võrgutasus minimaalse kolmekuulise etteteavitamisega.
Seoses ka ülejäänud kulude, nagu elektrivõrgu hoolduse ja remondi, rikete likvideerimise, investeeringute märkimisväärse kasvuga 2022. aastal ja mis on jätkunud ka 2023. aastal, esitasime 2022 aasta lõpus konkurentsiametile materjalid muutunud kulude põhjendatuse hindamiseks, selgitas Härm.
Elektrilevi on viinud võrgukao protsendi tänaseks nelja protsendi juurde, mis on Härmi sõnul põhimõtteliselt juba miinimum.
Võrgutasu muutub alates 1. jaanuarist 2023 keskmiselt 13 protsenti ja seda tulenevalt elektrienergia hinna märkimisväärsest tõusust.
Võrgutasu muutub alates 1. detsembrist 2022 keskmiselt 2 protsenti ja seda tulenevalt elektrienergia hinna ligi 14 protsendilisest tõusust.
Võrgutasu muutub alates 1. oktoobrist 2022 keskmiselt 3 protsenti. Hinnatõusu põhjuseks on elektri hinna kallinemine 27 protsenti.
Allikas: Elektrilevi
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)