Riigikohus tegi korteriomanike jaoks olulise otsuse

Pärnus jäi üheksa inimest umbes veerand tunniks lifti kinni. Foto on illustreeriv. Foto: Gustav Porkun

Kas korteriühistu võib majja valvekaamerad paigalda või mitte? Riigikohus ütles selles küsimuses nüüd viimase sõna.

Riigikohus täpsustas täna avaldatud määruses, kuidas saab korteriühistu paigaldada majja valvekaamerad olukorras, kus mõni korteriomanik pole sellega nõus.

Üks Tallinna korteriomanik vaidlustas kohtus korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega muu hulgas paigaldati majja valvekaamerad. Avaldaja leidis, et kaamerad riivavad tema privaatsust, sest neid saab kasutada korteriomanike jälgimiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas korteriomaniku avalduse ja tunnistas ühistu otsuse tühiseks. Kolleegium selgitas, et valvekaamerate kasutamine on ELi isikuandmete kaitse üldmääruse järgi isikuandmete töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus.

Korteriühistu võib selle tagada kahel viisil.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Samas peab sel juhul esinema õigustatud huvi kaamerate kasutamiseks, mis kaalub üles kaamerate vastu oleva korteriomaniku huvid või põhiõigused.

Oluline panna paika kaamerate kasutamise tingimused

Praegusel juhul paigaldas ühistu valvekaamerad maja välisuste ja liftide juurde inimeste turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks, muu hulgas võimalike varaste tabamiseks. Kaamerad olid väidetavalt vajalikud, sest see on endine ühiselamu, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse järele – paljud korterid on välja üüritud ja hoones on nähtud liikumas narkomaane.

Riigikohus leidis, et selliste põhjenduste alusel võis esineda õigustatud huvi kaamerate paigaldamiseks. Samas ei kaalunud ühistu otsuse langetamisel, kas kaamerate paigaldamise poolt hääletanud liikmete huvid kaaluvad üles nende vastu oleva korteriomaniku huvid või õigused. See tähendab, et niisuguse otsuse tegemiseks oleks tulnud üldkoosolekul heaks kiita ka valvekaamerate kasutamise tingimused.

Kolleegium selgitas, et kaamerate kasutamise tingimustes peavad olema välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, andmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus. Täpsustatud peab olema ka see, kellel on kaamerasalvestistele juurdepääs, milline on andmete säilitamise aeg jne. Samuti on soovitav välja panna teavitussilt.

Riigikohus rõhutas veel, et kui kaamerate paigaldamine otsustatakse üldkoosolekul häälteenamusega, siis tuleb anda kõigile korteriomanikele enne koosolekut võimalus tutvuda kaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Piisab sellest, kui koosoleku kutses on olemas viide, kus korteriomanikud saavad tingimustega tutvuda. Selle nõude rikkumise korral on üldkoosoleku otsus tühine.