Kukkuv rahapakkumine tõi monetaristide hoiatuse, inflatsioon hääbub, varsti on uus probleem (2)
12. aprill 2023, 12:21
Pandeemia ajal suurt inflatsiooni õigesti ennustanud rahapakkumise alusel eeldusi tegevad Briti ökonomistid löövad häirekella.
Nii Ühendkuningriigis, euroalal kui ka USAs on rahapakkumise kasv kokku kukkunud – see hoiatab majanduslanguse ja deflatsiooni eest. Keskpankurid on läinud intressimäärade tõstmisega liiale ja kui nn monetaristidel on taas õigus, siis tuleks olla ettevaatlik.
Selliseid vaateid jagavad Janus Hendersoni Briti ökonomistid Simon Ward ja kunagine peaminister Margaret Thatcheri nõunik Tim Congdon.
Kui tavaökonomistid põhjendasid, et inflatsiooni tõid pakkumise poole tarneraskused ja energiahinnad, siis monetaristidel on teistsugune seletus. Monetaristide jaoks on kõik lihtne: majanduskasv ja inflatsioon on seletatav ringluses raha hulga muutuse ja selle käibekiirusega. Mõlemad näidikud viitavad kukkumisele.
Congdon ja Shaw argumenteerisid, et keskpankade uljas pandeemiaaegne rahatrükk ja järsud intressilangetused tõid kaasa USAs ja Euroopas enam kui 10-protsendise rahapakkumise kasvu. Aasta hiljem lõi see välja inflatsiooni kujul.
Esimesed viited deflatsioonile
Täna tuleb rahapakkumine kiiresti alla. Euroalal on laia rahapakkumise mõõdik M3 – mis mõõdab hoiuste ja kuni 3-aastase tähtajaga rahalaadsete toodete mahu muutust –, kuue kuu nõrgimal tasemel alates 2010. aastast, kui oli finantskriisi järellainetus. Kitsam M1 muutus, mis mõõdab sularaha- ja üleööhoiuseid, läks esmakordselt pärast valuutatsooni loomist 1999. aastal negatiivseks, märkisid RBC Capital Marketsi strateegid.
Ühendkuningriigi M4 reaalkasv, mis mõõdab raha ja naelsterilingutes kuni viieaastaseid kohustusi, on kukkunud järsult alla trendi, ütles Ward.
«Keskmine laia rahapakkumise kasv on Suurbritannias ja euroalal kõvasti alla keskmise võrreldes 2010ndatega, mis viitab alla ootuste inflatsioonile,» märkis Ward Bloombergile saadetud e-kirjas. «See teeb väga murelikuks ja viitab majanduslangusele, inflatsiooni hääbumisele ja deflatsioonile.»
Nomura Londonis töötav volatiilsusstrateeg Vincenzo Inguscio hoiatas, et USA M2 hiljutine kukkumine, mis mõõdab ringluses sularaha, pankades hoiatavaid dollareid ja rahaturu fonde, viitab, et Föderaalreserv on rahapoliitikat karmistades juba liiale läinud.
«Otsustajad peavad pidama silmas rahapakkumise dünaamikat, kui see kõigub palju,» ütles ta.
Et tampida nelja aastakümne suurimat inflatsiooni, on keskpangad tõstnud intressimäärasid kiireimas tempos alates 1980ndate lõpust, ning rahatrükki võimaldanud lõdva rahapoliitika programme tühistatakse. Sellega tühistatakse vahepeal loodud raha. Congdoni sõnul näitavad rahaturu andmed, et nad oleksid pidanud juba mõne aja eest lõpetama intressimäärade tõstmise.
Seevastu Ward tahab, et keskpankurid lõpetaksid keskpankade bilansimahu kahandamise. Arvestades ka intressitõusu, on seda tõenäoliselt juba liiga palju.
«Nad peavad taastama positiivse rahakasvu,» lausus Ward. «Monetaristid võitsid inflatsiooni prognoosimise võistluse, kuid keskpankurid väidavad, et see oli juhus. Kui nüüd keskpankurid taas eksivad ja me läheme majanduslangusesse või deflatsiooni, äkki nad hakkavad ärkama ja reageerivad?»
Kukkuv rahapakkumine võib ennustada deflatsiooni, kuid sama hästi võib see ka peegeldada hiljutist panganduskriisi ja finantsturgude ebastabiilsust, mille põhjustas agressiivne intressitõstmine.
Kelle peale tuleb näpuga näidata?
RBC vaate järgi roteerub euroalal raha pangandussüsteemist välja teistesse kohtadesse ja see on toonud kaasa laenude andmise ja rahaloomise märkimisväärse aeglustumise. Nende nägemuse järgi on USA trendid veel rohkem muretsema panevad, kus hoiused lahkuvad pangandussüsteemist, mis paneb pankade likviidsuse löögi alla.
Wardi sõnul võib panganduse torm muuta rahapakkumise probleeme hullemaks, kuna pangad võivad riskide vältimiseks piirata laenude andmist. Congdoni sõnul sellest piisab, et keskpangad vaataksid oma tegevuse üle.
Ta tahab, et Inglise Panga juht selgitaks rahandusministrile, miks inflatsioon erineb vähemalt ühe protsendipunkti võrra keskpanga eesmärgist. Selleks peaks kasutama laia rahapakkumise näitu.
«Rahakoguse näitu peavad arutama keskpanga rahapoliitika otsustajad,» märkis ta. «Kui seda ei tehta, on keskpankurid väga hirmsad inimesed, kes sõtkuvad auto gaasipedaali, auto kiiruse näitu vaatamata.»
Congdoni sõnul on inflatsioonieesmärki ületavas inflatsioonis süü USA, Briti ja Euroopa Keskpangal. «Neid hakatakse süüdistama ka majanduse 2023. aasta keskpaigas toimuvas languses,» lausus ta.
Inglise Panga rahapoliitikat otsustava komitee liige Silvana Tenreyro ütles, et hinnatõusus on vale süüdistada rahatrükki. «Rahatrükk mõjutab majandust vaid intressimäära muutuste jagu. Pole mingit eraldi rahakanalit, mis võib vallandada inflatsiooni,» lausus ta.
Läinud aastal pidas Inglise Panga peaökonomist Huw Pill kõne, mille pealkiri oli, et kas meil on üldse olnud kunagi mingit kasu monetaristidest. Moodsad ökonomistid võtavad omaks mõned monetaristide ideed, samas rahapoliitika ülekandemehhanismi osas on monetaristid end laias vaates diskrediteerinud, märkis ta. See oli aeg, kui Congdon oli kõige mõjukam.
«Ma kahtlen, et monetarism lööks lähiaastatel läbi akadeemilistes või keskpanga ringkondades,» ütles Pill.