Number teada: täpselt nii paljudel eestimaalastel on kontol vähemalt 10 000 eurot

Politsei manitseb inimesi oma rahasse hoolikamalt suhtuma ja mitte usaldama juhuslike inimeste petujutte politsei "salaoperatsioonidest". Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Luminori tellimusel hiljuti tehtud uuringu järgi on tähtajaline hoius muutunud taas kaalumist väärt investeerimisviisiks, kuna pikka aega madalal püsinud hoiuseintressid on hakanud tõusma.

Aastaid väga madalal püsinud hoiuseintressid hakkasid eelmisel aastal koos Euroopa Keskpanga intressimäärade tõusuga taas kasvama ning ühes sellega ka inimeste huvi hoiuste kui ühe võimaliku investeerimisviisi vastu.

Inimeste säästmisharjumusi kaardistanud uuringu järgi  kavatseb 5 protsenti eestimaalastest paigutada oma raha hoiustesse, 12 protsenti on sellele mõelnud, 8 protsenti jälgib enne otsuse langetamist turul toimuvat ning 15 protsenti tunnistas, et polnud sellele enne uuringule vastamist mõelnud, vahendas Luminor.

Veerandil Eestis vastanuist pole midagi kõrvale pandud, sest see pole nende sõnul lihtsalt võimalik.

Uuringust selgus, et Eestis on üle 10 000 euro sääste 18 protsendil vastanutest, mis on Balti riikide võrdluses kõrgeim näitaja. Lätis oli nii palju sääste 6 protsendil ja Leedus 14 protsendil vastanutest. Kõige levinum säästude vahemik on Eestis, Lätis ja Leedus 1000–5000 eurot, vastavalt 19, 14 ja 16 protsendil inimestest.

Endiselt on rohkem neid, kellel pole üldse sääste. Näiteks veerandil Eestis vastanuist pole midagi kõrvale pandud, sest see pole nende sõnul lihtsalt võimalik. Lätis on selliseid vastanuid veel enam ehk 32 protsenti ja Leedus 18 protsenti.

«Kuigi inimesed on aasta-aastalt rohkem säästma hakanud, on siiski palju neid, kes ei pane üldse raha kõrvale. Põhjuseks võib olla nii vähene sissetulek kui ka säästmisharjumuse puudumine,» ütles Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Kõige populaarsem on uuringu põhjal üheaastane hoius: selliseks perioodiks paneks raha hoiusele 44 protsenti Eesti, 43 protsenti Läti ja 51 protsenti Leedu vastanutest.

Uuringu viis märtsis Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles igas Balti riigis tuhandet 18–74-aastast inimest.