Maaeluministeerium: poeriiulid toidust tühjaks ei jää

Viimati olid poeriiulid tavapärasest tühjemad pandeemia esimestel kuudel. Foto: Marko Saarm

Hoolimata inflatsioonist, kõrgetest energiahindadest ja sisendhindade järsust kasvust, on toidutootmine olnud jätkusuutlik ning tühjad poeriiulid Eestit ei ähvarda, selgub põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2022. aasta ülevaatest.

«Viimaste aastate kriisid ei ole jätnud puutumata ühtegi sektorit ning ka toidutootjaid on tabanud valusad katsumused – koroona, kaubandustõrked, ostupaanika, energia ja muude sisendite kallinemine. Positiivne on aga see, et meie toidutootjad on suutnud vastu pidada ja katta eestlaste toidulaua ning on jätkunud ka ekspordiks,» lausus põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

Küll tõdes Pärtel, et toidutootjate konkurentsis püsimiseks on vajalik riigi tugi. «Sarnaselt teistele riikidele oleme ka meie toetanud sektorit sihipäraste erakorraliste toetustega – nii saame kindlad olla, et Eesti toit oleks hinnatud ja tarbija esimene valik ning et seda jaguks igale meie inimesele,» lisas ta.

Asekantsleri sõnul on olulisel kohal strateegilist varu tagav tootmine ning ettevõtete kaasamine üle terve Eesti, sest vaid nii saab tagada toidu varustuskindluse.

Põllumajandus- ja kalandussektor ning toidutööstused annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ligi 3 protsenti Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ligi 5 protsenti hõivatutest.

Tootmine kasvas märgatavalt

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 2022. aastal 1,59 miljardit eurot ehk 41 protsenti enam võrdluses eelnenud aastaga. 2022. aasta tulemust mõjutasid nii teraviljasaagi suurenemine kui ka põllumajandusloomade ja kodulindude arvu vähenemine.

Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 45 protsenti, ja maht 14 protsenti. Kasvu mõjutas teravilja ja õlikultuuride hinnatõus ning suurem saak. Teraviljasaak, koguses 1,53 miljonit tonni, oli 2022. aastal 19 protsendi võrra suurem kui aasta varem. Rapsi saak oli rekordiline 218 671 tonni, suurenedes 1,2 protsenti võrreldes eelneva aastaga.

2022. aastal toodeti Eestis veidi üle 44 000 tonni värsket köögivilja ja üle 9200 tonni värskeid puuvilju ja marju. Puuvilja ja marjakasvatajatele oli aasta parem kui kaks eelmist.

Loomakasvatustoodangu väärtus suurenes 44 protsenti, kuid loomakasvatustoodangu maht vähenes 2 protsenti. Suurim mõjutaja, piim, moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest 59 protsenti.

Piima ja piimatoodete hinnad püstitasid 2022. aastal uusi rekordeid ning toodangu ja ekspordi/impordi väärtused kasvasid. Samas paljude tootmissisendite – kütus, elekter, sööt, materjalid – hinnad kerkisid samuti enneolematult kõrgele. Eestis oli piima toodang 2022. aastal 851 500 tonni, mida oli aastatagusega võrreldes 1,4 protsenti enam.

Eestis toodeti 2022. aastal liha 78 014 tonni. Peale nelja-aastast kasvu liha kogutoodang vähenes 5 protsendi võrra. Kahanes kõikide lihaliikide toodang mõjutatuna tootmissisendite järsust hinnatõusust ning üldisest kiirest inflatsioonist, kuid kõige enam sealiha tootmine. 2022. aastal toodeti sealiha 43 325 tonni, mis oli endiselt 56 protsenti liha kogutoodangust. Aasta-aastalt suureneb linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus ja oli 2022. aastal 29 protsenti.

Kokku püüti 2022. aastal 73 861 tonni kala, 2 protsendi võrra enam kui tunamullu. Võrreldes eelneva aastaga jäid 2022. aastal kala väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks, kuid väljapüügimahud kasvasid pisut kvootide suurenemise ja soodsate ilmaolude tõttu.

Ettevõtete kasumlikkus kahanes

Toiduainetööstuste müügitulu 2022. aastal hoogsalt suurenes, kuid tulenevalt kiiresti kasvavatest kuludest ettevõtete kasumlikkus kahanes.

Eestist eksporditi 2022. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2 miljardi euro väärtuses ehk ligi 10 protsenti kogu ekspordist ning imporditi Eestisse 2,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2021. aastaga kasvas eksport 37 protsenti ja import 27 protsenti.