Eesti Energia: elektrihinda mõjutab enim vähene tuulenergia tootmine

Tuulepark Foto: Sander Ilvest

Eelmisel nädalal tõusis keskmine elektri megavatt-tunni hind viiendiku võrra; Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul põhjustas hinnatõusu kütusehindade kasvu ning tuuleenergia toodangu languse koosmõju. Tulevikus võib aga tekkida tuuleelektri ülepakkumine.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 86,5 eurot megavatt-tunnist, ehk 14,1 eurot rohkem võrreldes eelmise nädalaga.

«Elektrihind kerkis möödunud nädalal kogu Baltimaade ja Soome hinnapiirkonnas. Peamiselt mõjutas seda kütusehindade tõus ja kohati kuni 65 protsenti väiksem tuuleenergia toodang. Testrežiimil Olkiluoto 3 töötas osa möödunud nädalast vähendatud koormusel, kuid on nüüd tagasi maksimaalsel võimsusel. Nädala keskmine maagaasi hind jäi tasemele 46,4 eurot megavatt-tunnist, mis on eelneva nädalaga võrreldes 3,5 euro võrra kallim,» märkis Miller pressiteates.

Ta lisas, et Euroopa kontekstis oli jätkuvalt oluliseks hinna kujunemise mõjuriks Prantsusmaal kestvad streigid pensionireformide vastu, mistõttu mõned jaamad töötasid piiratud võimsusega.

Soome rajab hoogsalt meretuuleparke

Roheenergia hulk Läänemere piirkonnas peaks Milleri sõnul kümnendi lõpuks märkimisväärselt kasvama ainuüksi Soome panuse tõttu. «Riigiettevõte Metsähallitus kuulutab sel ja 2024. aasta alguses välja hanke viie uue meretuulepargi rajamiseks koguvõimsusega 6 gigavatti. Tuulepargid peaksid valmis olema aastaks 2030. Esimese sarnase oksjoni korraldas Metsähallitus eelmise aasta lõpus, mil enampakkumisel oli 1,3 gigavati jagu meretuulepargi tootmisvõimsust Vaasa lähistel ja mille võitis Rootsi arendaja Vattenfall. Kokku on hetkel Soomes planeerimisel 13 gigavati jagu meretuuleparke. Täna töös olevate meretuuleparkide maht on veel aga suhteliselt väike 73 megavatti,» märkis strateeg.

Ta tõi võrdluseks, et maismaal on Soomes elektrit tootmas 5,5 gigavati jagu tuulikuid. «Kasumlikkuse mõttes on esimesed meretuulepargid arendajatele kõige ahvatlevamad, kuna saavad teenida elektriturult kõrgemat hinda. Kuna tuul puhub Läänemeres üldjuhul kõigile sarnaselt, siis iga järgnev tuulepark hakkab keskmist elektrihinda ja seega ka teenitavat tulu allapoole tooma. Järjest parke juurde rajades võib mingil hetkel tekkida ka elektri ülepakkumine, see aga avaks ukse uutele salvestustehnoloogiatele nagu näiteks akud, hüdropumbad või vesiniku elektrolüüsimine,» selgitas Miller.

Kütusehindade tõusu põhjendab strateeg naftakartelli OPEC+ üllatusliku uudisega tootmise vähendamise kohta. «See ehmatas finantsturge ja surus nafta hinna selle aasta kõrgeimale tasemele 85 dollari juures barreli kohta, ent selle sammu pikaajalise mõju kohta on turuosalised eri meelt. Kui mitmed pangad tõstsid toornafta hinnaprognoosi aasta lõpuks 100 dollarini barreli kohta, siis paljud kauplejad arvavad, et kiratsev maailmamajandus hoiab hinnatõusu tagasi ning tarbimine siiski ei taastu oodatud kiirusel,» ütles ta.

OPEC piirab tootmist

OPEC+ piirab tootmist alates maikuust, mis tähendab, et selle mõju nafta pakkumisele avaldub alles aasta teises pooles. «Ühest küljest kulmineerub siis Ameerika Ühendriikide suvine puhkusesõitude aeg ning Hiina majandus peaks täisjõul avanema. Kauplejate arvates ei pruugi aga OPEC+ tarbimise kasvus kindel olla, sest suure nõudluse puhul oleks tootmise vähendamine ebamõistlik samm. Nii OPEC+ otsuse kui USA varude vähenemise tõttu kerkis toornafta hind kolmandat nädalat järjest, olles nüüd 26 protsenti kõrgem madalseisust märtsi keskel, mil hinda mõjutasid ärevust tekitanud uudised pangandusmaailmast,» selgitas strateeg.

Euroopa süsinikdioksiidi (CO2) turul osaleva tööstuse CO2 heide vähenes möödunud aastal aastavõrdluses ligi 1,2 protsenti. «See tuli analüütikutele üllatusena, sest oodati pigem väikest tõusu, kuna kõrge gaasihinna tõttu hakkasid möödunud aastal paljud kivisöejaamad gaasijaamade asemel taas elektrit tootma. CO2 heide kivisöejaamadest on võrreldes gaasijaamadega aga kaks korda suurem. Sellele vastukaaluks üllatas oluliselt suurem CO2 heitmete vähenemine muus CO2 turu alla kuuluvas töötlevas tööstuses Euroopas. Nii vähenes rasketööstuse CO2 heide aastabaasil näiteks ligi 8 protsenti,» tõi Miller näite.

CO2 nädala keskmine hind on 96 eurot tonnist, mida on 6 euro võrra rohkem võrreldes eelmine nädalaga. Heitmekvoodi hind kasvas kolme nädala kõrgeimale tasemele, jätkates viimase perioodi kasvutrendi. «Tõusutrendi peamisteks põhjusteks on aprilli lõpus saabuv tööstuse möödunud aasta CO2 heitekvootide lunastustähtaeg. Need, kel veel vajalik arv Euroopa Liidu saastekvoote (EUA) koos pole, saavad neid veel turult juurde osta,» rääkis Miller.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 266 megavatti. Maikuuni kestvas hoolduses on Eesti elektrijaama 3. energiaplokk ning septembrini vältavas aastahoolduses 4. energiaplokk.