Kortermajade rekonstrueerimise toetusvoor täitus päevaga

Renoveerimisel olev kortermaja Viljandis. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Esmaspäeval, 10. aprillil kell 9 hakkas Kredex vastu võtma taotlusi, mis on mõeldud korteriühistutele üle Eesti korterelamute terviklikuks kordategemiseks; taotlusvooru maht oli 80 miljonit eurot ja tööpäeva lõpuks oli see taotlustega kaetud.

«Hiljuti käibele tulnud sõna «sundrenoveerimine» ei saa selle olukorra kohta kuidagi kasutada. Täna [esmaspäeval - toim.] alanud ja ühtlasi lõppenud taotlusvoor näitas, et Eesti inimene mõistab suurepäraselt renoveerimise vajalikkust ning soovib teha oma kodu energiatõhusaks, ohutuks, parandada sisekliimat ja elukeskkonda. Renoveerimine tagab ka maja pikaajalise säilimise ja tõstab korteri väärtust kinnisvaraturul,» ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi ühendasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu pressiteates.

Reinsalu lisas, et esialgu on tegu siiski vooru peatamisega. «Kuigi taotlusi tuli päevaga palju, ei ole veel teada, kas need ka toetuse tingimustele vastavad. Seega nii mõnedki esitatud taotlused ei pruugi toetuse otsust saada ning sealt vabanevad vahendid, millega saame vooru taas avada. Kokku on korteriühistutele toetusteks vahendeid 330 miljonit, seega need, kes praegu taotlust esitada ei jõudnud, saavad seda teha hiljem,» täpsustas ta.

Kuna üle Eesti on vaja korda teha ligikaudu 14 000 korterelamut, on iga maja kordategemine võrdselt oluline ning ühendasutuse sõnul on positiivne, et taotlusi esitati erinevatest Eesti piirkondadest. Senised renoveerimised on tõestanud, et korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tulemusel väheneb kütteenergia tarve keskmiselt 52 protsenti. Kuna majad on erinevad, siis võib tegelik sääst olla suurem, kõik oleneb maja tehnilisest olukorrast, tehtud töödest ja meetodist ning ka elanike harjumustest. Ühistu juhid on jaganud ka kogemusi, et täies mahus renoveeritud hoones säästetakse võrreldes renoveerimiseelse ajaga küttekuludelt koguni kuni 70 protsenti.

Tervikliku rekonstrueerimise toetust said taotleda korteriühistud, kel on kolme või enama korteriomandiga elamu, mis on kasutusse võetud enne 2000. aastat. Üksiku tööna toetatakse ka gaasi- või elektriküttel korterelamu kütteseadme asendamist taastuvenergial põhineva seadmega või korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga – siis hoone kasutuselevõtmise aasta piirang puudub.

Toetusega renoveerides tuleb tööd lõpetada 24 kuu jooksul ning seda tähtaega saab ka korra 12 kuu võrra pikendada. Toetuse osa rekonstrueerimise kogumaksumusest on sõltuvalt piirkonnast ja tehtavatest töödest 30–50 protsenti. Enam toetust saab siis, kui elamu asub väljaspool Tartut, Tallinna ning teisi suuremaid asulaid. Toetus on suurem ka väiksemate kortermajade puhul, samuti kui renoveerimise käigus paigaldatakse majja lift, elamu soojustatakse tehases eeltoodetud elementidega või on elamul muinsuskaitselised piirangud.

Korterelamute rekonstrueerimiseks on valitsus lähiaastateks eraldatud 366 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha, millest toetusteks 330 miljonit ning renoveerimislaenuks 36 miljonit. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse maht on sel aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsusega 80 miljonit eurot ning järgnevatel 100 miljonit ja nii kuni eelarve lõppemiseni, kuid eeltoodud jaotust võib ministeerium vajadusel ka muuta.

Renoveerimislaenu pakub Kredex neile ennekõike maapiirkondades asuvatele ja väikestele ühistutele, kes kommertspangast laenu ei saa või on saadud laenupakkumise tingimused ebamõistlikud.