Läti meedia: Vene kütust veetakse Riiast tolliametnike silme all võltsdokumentidega Ukrainasse

Riia sadam. Foto: Ints Kalnins

Vene päritolu kütust veetakse sanktsioonide vältimiseks võltsitud sertifikaate kasutades läbi Riia sadama Ukrainasse, kuid lõunanaabrite maksu- ja tolliteenistused ei ole seni pidanud kriminaalasja alustamist vajalikuks, teatas Läti TV3 uuriva ajakirjanduse saade Nekā Personīga.

2023. aasta alguses saabus Peterburist Riia sadamasse kolm tankerit Vene päritolu kütusega, mille väärtus võib kokku ulatuda 100 miljoni euroni. Seejärel alustati kütusevedu edasi Ukrainasse, kus Vene kütuse import on juba eelmisest aastast keelatud. Et kaup pääseks läbi, esitati Läti tollile selle päritolu kohta võltsitud dokumendid.

Ehkki pettusest teatati ametnikele juba kaks kuud tagasi, ei ole maksu- ja tollipolitsei veel kriminaalasja algatanud. Samal ajal veavad aga kümned Ukraina tsisternveokid iga päev Riia sadamast võltsdokumentidega Vene päritolu kütust, hiilides nii mööda Ukraina kehtestatud sanktsioonidest, kirjeldasid Läti ajakirjanikud.

Teatavasti jõustus EL-is Venemaa naftatoodete täielik keeld alles 5. veebruaril. Kuna laevad saabusid Riiga enne seda, siis võib varem imporditud Vene päritolu kütust kasutada ja ka seda teistesse riikidesse müüa, kuid vaid sinna, kus seda lubatakse. Ukraina kehtestas Vene naftatoodetele embargo juba eelmisel aastal, seega nemad idanaabrite kütust riiki ei lase.

Toll suhtus võimalikku võltsimisse leigelt

Kütuse vedamisel Riiast Ukrainasse kasutati päritolusertifikaate, mis kuuluvat justkui energiafirmale Orlen Lietuva. Kui ajakirjanikud küsisid ettevõttelt, kas tankeritega saabunud naftatooted on tõesti nendega seotud, teatas Orlen, et dokumendid on võltsitud.

Pärast telesaate Nekā Personīga ajakirjanike küsimusi pöördus Orlen ka ise tolliameti poole, kust saadi teada, et jaanuaris kasutati nende nimel veel teisigi sarnaseid dokumente.

Hoolimata sellest otsustas maksuameti alluvusse kuuluv maksu- ja tollipolitsei kriminaalasja mitte algatada ja teatas, et materjalid anti üle riigipolitseile. Pärast telesaateid otsustas prokuratuur juhtumit siiski edasi uurida ja jõudis järeldusele, et otsus keelduda kriminaalasja algatamisest tehti ennatlikult.

Prokuratuur tühistas maksuameti otsuse ja tagastas neile asja uurimise alustamiseks, kuid maksu- ja tollipolitseis alles kaalutakse seda.

Rahandusministri sõnul on venitamine vastuvõetamatu

Asjade venimist kritiseeris teravalt ka Läti rahandusminister. «Küsisin maksuameti juhilt, kuidas võib tekkida selline olukord, et lastidokumentidele on väidetavalt lisatud võltsitud päritolusertifikaat,» rääkis rahandusminister Arvil Asheradens. Tema jaoks on vastuvõetamatu, et riigiametid selle asemel, et alustada kiiresti kriminaalmenetlust, põrgatavad teavet omavahel edasi-tagasi.

Läti maksuamet väitis aga, et ukrainlased, kellel on Vene kütuse import keelatud, ei võtagi neid veoseid vastu. «Praegu, niipalju kui mina tean, on kõik need veosed Lätis, neid ei ole kuskile eksporditud. Praegu on see kõik, mida ma saan öelda, et mitte kahjustada uurimist,» rõhutas maksuameti peadirektor Ieva Jaunzeme.

Samas 4. aprillil, kaks kuud pärast viimase Vene tankeri saabumist Riia sadamasse, seisis PARS Terminali territooriumil kümmekond Ukrainast pärit kütuseveokit oma koormat ootamas. Läti kütuseimportijad väidavad, et Ukrainasse minev kütus on pärit Kasahstanist, kuigi juba eelmisel suvel keelas Kasahstan oma naftatoodete ekspordi Euroopasse.

PARSi juhatuse liige Aigars Reikis väitis samas, et ettevõte ostis Orleni kütust vahendaja kaudu, seega kasutab ta selle ettevõtte sertifikaate.

Orlen eitab seda võimalust, kuna kahtlased dokumendid on nende hinnangul võltsitud – kasutatud on küll nende sertifikaate, kuid neis on mõningaid andmeid muudetud.

Seega oleks ukrainlastele müüdava kütuse päritolu väljaselgitamiseks ja sanktsioonide rikkumise uurimiseks vaja kiiresti alustada kriminaalmenetlust, nendivad Läti ajakirjanikud.