/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/10/15248735t1h6cb1.jpg)
Tööandjate keskliidu hinnangul võib riigi kavandatav alampalga tõstmise plaan rikkuda tööturu osaliste lepinguvabadust.
Tööandjad: riigi alampalga tõstmise plaan võib moonutada tööturgu (3)
Vastse koalitsioonilepinguga seab riik muu hulgas eesmärgiks kehtestada avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60 protsenti mediaanpalgast ning saavutada olukord, kus alampalk kasvab keskmisest palgast kiiremini. Selleks loodab uus valitsus maikuus sõlmida ametiühingute ja tööandjatega vastava kolmepoolse hea tahte kokkuleppe.
«Kuigi koalitsioonileppesse sai sotsiaaldemokraatide esialgsest soovist – tõsta alampalka seadusega ja osale ettevõtetele seejuures toetust maksta – leebem vorm, suhtume kriitiliselt riigi sekkumisse alampalga läbirääkimisse ja tööturu osapoolte lepinguvabadusse,» ütles keskliidu nõunik Raul Aron BNSile.
Aron toonitas, et paralleelselt palgaeesmärkide seadmisega tuleks tähelepanu juhtida ettevõtete võimele teenida senisest suuremat tulu, mille arvelt palgafondi suurendada saaks, kuna leppes seatud eesmärgi saavutamine eeldab alampalga kasvu senisest veidi kiiremas tempos.
«See tähendab, et tuleb senisest rohkem rõhku panna ka neile tingimustele, mis võimaldaks töötajatel ja tööandjatel tööviljakust tõsta ning oma töö eest kliendilt rohkem raha küsida. Jätkusuutlik palgakasv saab tulla ainult ettevõte konkurentsivõime ja tulude kasvust, mitte riiklikest regulatsioonidest. Vastasel juhul ootab osa alampalga saajaid ees töötus, nagu näitab Euroopa Komisjoni alampalgadirektiivi mõjuanalüüs ja on näidanud mitmed teadustööd nii Eestis kui mujal maailmas,» hoiatab nõunik ja loetleb teemasid, mis lepingupartneritel kindlasti tuleks läbi arutada.
«Ilmselt kujuneb hea tahte kokkuleppe läbirääkimistel teemaks just see, kuidas senisest tulemuslikumalt suurendada näiteks töö- ja maksuõiguse paindlikkust, ümber- ja täiendõpet ning innovatsiooni. Lisaks palgasurvele tõstab tööandjate kulusid ja vähendab nende hinnapõhist konkurentsivõimet ka toormaterjalide ja energiahinnad ning halduskoormus,» selgitas Aron.
Samuti tuleks nõuniku sõnul kolmepoolse kokkuleppe tingimustesse jätta teatud paindlikkuse moment. «On vaja mõelda, kuidas toimida olukorras, kus majandus ja tarbimine väheneb, aga oleme eelnevalt kokku leppinud kiires palgatõusus ehk kokkuleppes peab olema võimalus kriisi ajal alampalka vähendada,» rõhutas Aron.