Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Hotellide käibemaks tõuseb: Eesti kaotab suurüritused Lätile ja Leedule (1)

Copy
EHRL-i juhatuse esimees Ain Käpp
EHRL-i juhatuse esimees Ain Käpp Foto: Konstantin Sednev

Kui uus valitsus tõstab majutusasutuste käibemaksu 2,4 korda, kaotab Eesti suurüritusi, mis lähevad edaspidi kas Lätti või Leetu, prognoosis Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees Ain Käpp.

Uue koalitsiooni plaan tõsta majutusasutuste käibemaksu seniselt 9 protsendilt 22 protsendile tuli laupäeval Käpa jaoks nagu välk selgest taevast, sest enne valimisi olid kõik erakonnad neile kinnitanud, et maksutõusu ei tule.

«Käisime kõik erakonnad läbi ja uurisime, kuidas meie saaksime riigi tulusid kasvatada ja et maksuerisus peaks jääma, kõik kinnitasid, et mingit muudatust ei tule,» rääkis Käpp.

Tema sõnul tähendab see nüüd seda, et suurüritused lähevad Eesti asemel Lätti või Leetu, kus käibemaks on vastavalt 9 ja 12 protsenti. Samas toob iga turismisektoris teenitud euro 50 senti käivet ka teistele sektoritele, mis tähendab kaotust ka muudele sektoritele.

«Üks euro suure mahu pealt on väga suur raha ja loodame, et valitsus seda otsust ei rakenda,» lausus Käpp. «Läti ja Leedu katsetasid käibemaksutõusu kunagi ja lasid vähem kui aastaga käibemaksu taas alla, sest see mõjus väga halvasti.»

Eestit ümbritsevates riikides on majutusasutuste käibemaks 7–12 protsenti, Eestis saaks see valitsuse plaanide järgi olema 22 protsenti. See tõstab Eesti käibemaksu protsendi Taani järel Euroopas suuruselt teiseks majutusasutuste käibemaksu protsendiks. Tõus tänaselt 9 protsendilt 22 protsendile on 2,4 korda.

Majutusasutustele rakendatav käibemaksumäär erinevates Euroopa riikides.
Majutusasutustele rakendatav käibemaksumäär erinevates Euroopa riikides. Foto: EHRL

Käpp tahab, et valitsus teeks mõju-uuringu, mis näitaks, kui palju käibemaksu tõus mõjutab nõudlust ja maksutulu, kui palju see sulgeb ettevõtteid ja kaotab töökohti.

«Me pole suutnud veel tänast inflatsioonigi hindadesse panna ja kui me peame tõstma hindu 13 protsenti, lisaks veel kallinevad tööjõukulud ja muu sisendhindade tõus, siis me peaks saama vähemalt 18 protsenti rohkem käivet üle terve sektori, kuid see ei ole reaalne,» tõdes Käpp, kes juhib ka Radisson Collection Hotel Tallinna. «See tähendab, et kogu käibemaksu kasv tuleb kasumlikkuse arvelt, kuid seda kasumit sektoris ei ole.»

Haapsalu linnapea Urmas Sukles kritiseeris oma Facebooki lehel käibemaksutõusu plaani, sest see mõjuks hotellidele ja võõrastemajadele rängalt.

«Täismääras käibemaksu tõstmine majutusasutustele on küll väga karm katsumus niigi rasketes oludes siplevale sektorile, aga ju on kellelgi ikka nii pime viha Eesti majutusasutuste vastu, et selline otsus olevat sündinud,» kirjutas Sukles.

Ta lisas, et kindlasti teenib riik käibemaksu pealt nii mõnedki miljonid, aga ilma arutelude ja analüüsideta tehtud otsuse kaudsed mõjud on laastavad. 

Ettevõtja Jüri Käo sõnul on majutusasutuste käibemaksu erisus väga levinud meede. «Reformierakond kardab väga erisusi ja tahab, et kõik oleks ühtlane ja arusaadav. Seal on oma iva, aga ilmselt on aeg edasi läinud ja need erisused on põhjendatud. Minu arust on kahetsusväärne, et seda muudetakse ja kindlasti see turismisektorit lööb. Turismisektor ei ole toibunud koroonaperioodistki. Nad peaksid ikka natukene rasva koguma,» ütles Käo Äripäevale.

Tagasi üles