Eesti eksport tegi väikse tõusu, import kukkus aga kokku

Muuga sadam (pildil) on kaubavahetuse võtmesõlm. Foto: Madis Veltman

Statistikaameti andmetel suurenes veebruaris kaupade eksport 2 protsenti, import vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8 protsenti.

Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega veebruaris suurenes ning liiduväliste riikidega vähenes. «Enim vähenes just import Euroopa Liidu välistest riikidest ning seda koguni 53 protsendi võrra. Seda mõjutas oluliselt mineraalsete toodete, sh erinevate mineraalsete õlide impordi vähenemine Venemaalt ja Valgevenest,» lisas Leppmets.

Veebruaris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim ehk 53 miljoni euro võrra suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh nisu ja odra), 49 miljoni võrra transpordivahendite (sh sõiduautode) ja 21 miljoni võrra mehaaniliste masinate (sh mootorite) eksport Eestist.

2022. aasta veebruariga võrreldes vähenes enim mineraalsete toodete (68 miljoni euro võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (26 miljoni euro võrra) väljavedu. Eesti päritolu kauba osatähtsus ekspordis jäi eelmise aastaga võrreldes pea samale tasemele, moodustades selle aasta veebruaris 67 protsenti koguekspordist.

Eesti peamine ekspordipartner veebruaris oli Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (11 protsenti) ja Rootsi (10 protsenti). Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (sh staatilisi muundureid), Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat) ning Rootsi puitu ja puittooteid (sh puitpelleteid).

Enim kasvas kaupade väljavedu Leetu, Hispaaniasse ja Rootsi. Leetu eksporditi varasemast enam transpordivahendeid, Hispaaniasse põllumajandussaadusi ja Rootsi puitu. Kõige enam vähenes kaupade eksport Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse ja Nigeeriasse. Hollandisse eksporditi varasemast vähem väetisi, Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid ning Nigeeriasse teravilja.

Kaupadest imporditi veebruaris Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim ehk 150 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete (sh mineraalsete õlide), 26 miljoni võrra puidu ja puittoodete (sh pikikiudu saetud puidu), 25 miljoni võrra metalli ja metalltoodete (sh ferrosulamite ja lehtvaltstoodete) ning 25 miljoni võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh väetiste) sissevedu. Kõige enam suurenes elektriseadmete (40 miljoni euro võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (39 miljoni euro võrra) ning transpordivahendite (34 miljoni euro võrra) import Eestisse.

Kaupu imporditi Eestisse enim Soomest (16 protsenti Eesti koguimpordist), Lätist (12 protsenti) ja Saksamaalt (12 protsenti). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat), Lätist mineraalseid tooteid (sh maagaasi) ning Saksamaalt transpordivahendeid (sh sõiduautosid). Enim vähenes kaupade import Venemaalt, Valgevenest ja Leedust ning suurenes Lätist, Hollandist ja Soomest.