Võta pisku või kaotad kõik: ametnikud kasutavad rahva vastu maffiataktikat

Rail Balticu alla jääb osa pildil olevast erametsast Foto: Mihkel Maripuu

Eraomanikud, juristid, erialaliidud – kõik on ühel meelel, et viis, kuidas Eesti riigi ametnikud käituvad inimestega, kelle maa on vaja mõneks riiklikuks otstarbeks kätte saada, pole pehmelt öeldes aus, kuid ametnikud ei kiirusta olukorda muutma.

Rail Baltic, sõjaväealade või looduskaitsepiirangutega alade laiendamine, kaevanduste või muude rajatiste loomine – neil on Eestis tihtilugu üks ühisnimetaja: inimesed, kes ei ole rahul sellega, kuidas riik neilt eramaad ostis. Probleemidel on veel üks ühisnimetaja: seadus, mis on tehtud mugavalt selliselt, et laseb riigil niipidi hinda määrata, kuidas endale mugavam on. Seadusesäte ütleb küll, et ka eraomaniku huve tuleb arvesse võtta, kuid praktikas avaneb hoopis teistsugune pilt.

«Inimesed ei taha rääkida, häbenevad,» ütleb Omanike Keskliidu juht Andry Krass, kes kinnitab, et riigipoolse maaostuga on suured probleemid ning maa-amet sõidab inimestest üle. Tõsi: püüdes inimestega rääkida, kes pole riigiga tehtud maatehingutega rahule jäänud, võtavad mitmed oma varem antud nõusoleku tagasi – nad ei soovi probleeme.