/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/08/15126621t1had1f.jpg)
Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusid Euroopa Liidus (EL) üürid ja eluasemehinnad võrreldes 2021. aasta sama perioodiga vastavalt 2,5 ja 3,6 protsenti.
Eesti on eluasemehindade tõusu poolest EL-i riikide seas esimene (2)
Alates 2010. aastast on Eesti eluasmehinnad kolmekordistunud, mis teeb Eestist suurima hinnakasvuga liikmesriigi võrdlusperioodil.
Võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga eluasemehinnad liidus keskmiselt aga langesid 1,5 protsendi võrra. Üürihinnad jätkasid samal ajal tõusutrendi, kasvades 0,6 protsenti võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga, selgub Eurostati andmetest.
2010. aasta ja 2011. aasta teise kvartali vahel tõusid eluasemehinnad ja üürihinnad sünkroonselt. Pärast seda kvartalit on eluasemehinnad ja -üürid aga muutunud erisuunaliselt. Kui üürihinnad tõusid pidevalt kuni 2022. aasta neljanda kvartalini, siis eluasemehinnad kõikusid märkimisväärselt.
Pärast järsku langust 2011. aasta teise kvartali ja 2013. aasta esimese kvartali vahel püsisid eluasemehinnad aastatel 2013–2014 enam-vähem stabiilsed. Pärast 2015. aasta alguse kiiret tõusu kerkisid eluasemehinnad üüridest kiiremini kuni 2022. aasta teise kvartalini. 2022. aasta kolmandas kvartalis tõusid eluasemehinnad üürihindadega samas tempos – 0,7 protsenti võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga.
Alates 2010. aastast kuni 2022. aasta neljanda kvartalini tõusid üürid 19 protsenti ja majade hinnad 47 protsenti. Sel perioodil tõusid eluasemehinnad rohkem kui üürihinnad 18 EL-i riigis ja langesid kolmes. Eestis tõusid eluasemehinnad perioodil pea 3 korda, järgnes Ungari 174-protsendise tõusuga. Leedus tõusid eluasemehinnad 142 protsenti, Luksemburgis 136 protsenti, Lätis 133 protsenti, Austrias 126 protsenti ja Tšehhis 125 protsenti. Eluasemehindade langust täheldati Kreekas, Itaalias ja Küprosel, vastavalt 14 protsenti, 9 protsenti ja 4 protsenti.
Üürihinnad tõusid 26 EL-i riigis ja langesid ühes liikmesriigis. Enim tõusid üürihinnad samuti Eestis, kus tõus oli üle kolme korra, 216 protsenti, järgnes Leedu 160 protsendiga. Ainus langus registreeriti Kreekas, kus üürihinnad langesid 2022. aasta viimases kvartalis 2010. aastaga võrreldes koguni 23 protsenti.