Pangad: Eesti tööstuse seis ei ole nii tume kui numbrid näitavad

Puitmajade tootjatel on rasked ajad, kuna Skandinaavia kinnisvaraturult ei tule tellimusi endises mahus. Foto: Margus Ansu / Postimees

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta veebruaris püsivhindades 7,4 protsenti vähem toodangut kui 2022. aastal. Pankade ökonomistide hinnangul pole aga seis aga sugugi sünge, kui võiks pelgalt numbritele otsa vaadates eeldada.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul langesid töötleva tööstuse toodangu mahud eelmise aasta jooksul märgatavalt ning novembriks saavutati aasta põhi, ent alates sellest ajast on mahud hoopiski veidi kasvanud.

Uusküla sõnul on siiski ka sektoreid, kel läheb kuust-kuuse üha halvemini. «Näiteks Eesti mööblitööstuse mahud on jätkuvalt langustrendil. Selle suureks mõjutajaks on praegu Rootsi kinnisvaraturu langus. Samuti on tootmine Eesti järjest kallim, ning seetõttu võib näha, et odavamate toodete tootmist viiakse Eestist jätkuvalt välja,"»nentis peaökonomist BNS-ile.

Praegused tasemed on Uusküla sõnul võrreldavad 2019. aasta tasemetega ehk toodanguga enne koroonakriisi algust. «Eesti majandus on võrreldes koroonaeelse tasemega viist  protsenti suurem. Töötleva tööstuse väiksem kasv on kooskõlas majanduse üldise arengutega,» märkis ta.

Kui märtsis on Uusküla sõnul tööstustoodangu maht sama suur kui ta on olnud jaanuaris ja veebruaris, siis võib väikese optimismiga vaadata ka tulevikku. «Tarbijate kindlustunne on stabiliseerunud, reaalsed sissetulekud kasvuteel,» ütles ta ja lisas, et mäetööstuse ja energeetika valdkonna numbrid on aga väga hüplikud ning nendest ei ole praegu olulist informatsiooni välja lugeda.

Ka LHV majandusanalüütik Heido Vitsur säilitas tööstustoodangut kommenteerides mõõduka optimismi. «Esiteks, kuigi tööstustoodangu langus veebruaris võrdluses jaanuariga ei vähenenud, jäi see tunduvalt väiksemaks kui oli olnud möödunud aasta novembris ja detsembris,» ütles Vitsur BNS-ile.

Tema sõnul võib teist julgustavat momenti näha aga selles, et olulises puidu töötlemise sektoris jäi langus väiksemaks kui 2 protsenti ning tugevat langust täheldati üksnes kahes tegevusalas – elektroonika ning metalltoodete tootmises.

«Seejuures saab aga loota, et pärast konjunktuuri paranemist võib elektroonikaseadmete tootmine taastuda suhteliselt kiiresti. Samal ajal tuleb meil ette vaadates arvestada aga sellega, et metalltoodete tootmises võib muutunud olukorraga kohanemiseks kuluda rohkem aega ning ka puidutööstuses võib juba eelolevatel kuudel toormega täiendavaid probleeme tekkida,» märkis Vitsur.