Ministeerium: riigirahanduse remontimiseks tuleb teha kursimuutus

Rahandusministeeriumi kevadine majandus- ja rahandusprognoos näitab majanduse jahenemist – kuigi kriisiaastate eelarvepoliitika mõjus majandusele stimuleerivalt, on see toonud püsiva lõhe tulude ja kulude vahel, samuti on langenud ostujõud nii sanktsioonidest tingitud tegurite kui ka hüppeliselt kasvanud hindade tõttu.

Püsivalt suur puudujääk kasvatab prognoosi järgi võlakoormuse sel aastal 20 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning 2027. aastaks võib see jõuda juba 33 protsendini SKTst. Sellest mõjutatuna võib hüppeliselt suureneda ka intressikulu, kuni protsendini SKTst.

Riigirahanduse toomine jätkusuutlikule rajale on tuleviku suur väljakutse. Nominaalne eelarvepuudujääk suureneb sel aastal 4,3 protsendini ja jääb sarnasele tasemele ka tulevastel aastatel. Struktuurne eelarvepuudujääk sel aastal paraneb, aga trend on järgnevatel aastatel halvenev, teatas ministeerium.

Kevadise prognoosi kõige olulisem sõnum on see, et majanduse mõõdukas edasine taastumine ei too olulist leevendust riigirahanduse olukorrale.

Majandusolud muutusid 2022. aastal halvemuse suunas terves Euroopa Liidus. Hinnatõus hakkas kiirenema juba sõja eelõhtul ning sellele lisandusid eelmisel aastal energiakriis ja kaubandus­piiran­gud. Eesti majandus pidas keerulistele oludele siiski suhteliselt hästi vastu – hõive püsis, palgakasv kiirenes ning ehkki eksportivate ettevõtete konkurentsivõime kannatas, suutis suur osa ettevõtetest siiski sisendite kallinemise väljamüügi­hinda­desse edasi kanda ja säilitada kasumlikkust.

«Käesoleva aasta teises pooles hakkab välisnõudlus siiski taastuma, energiahinnad taltuvad ja majandus kohaneb muutunud oludega,» selgitas värsket prognoosi rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe. Ta lisas, et riigi vaatevinklist on kevadise prognoosi kõige olulisem sõnum see, et majanduse mõõdukas edasine taastumine ei too olulist leevendust riigirahanduse olukorrale.

Kriisiaastate kehvade otsuste mõju

Prognoos näitab, et valitsussektori puudujääk jääb suureks kriisiaastatel tehtud eelarveotsuste ja alaneva maksukoormuse tõttu. «Eelarvedistsipliin ei jõua ise tasakaaluni, selleks tuleb teha raskeid poliitilisi otsuseid,» ütles rahandusminister Annely Akkermann.

Ministeeriumi hinnangul on vajalik järk-järguline suundumine eelarvetasakaalu suunas. Püsiv eelarvedefitsiit toob kaasa võlakoormuse ja intresside kasvu ning need pärsivad riigi võimekust tulevaste kriisidega toimetulekuks.

Akkermanni sõnul ei nõua majanduskeskkond ulatuslikku tõuget. «Praegu on tööturu seis hea ja energiahind paigale jäämas. Käes on aeg tegeleda riigirahanduse korrastamisega,» toonitas ta ja tõi välja, et tarneahelad, eksporditurud, konkurentsiolukord ja hinnatase on muutunud ning eelarvetasakaalu suunas liikumise tempo valimisel tuleb siiski jälgida ka seda, et riigi majanduspoliitilise hoiaku kitsenemine ei hakkaks majanduse kohandumisele liigselt vastu töötama.