Kinnisvaraekspert: korterite hinnalangus pole inimeste ostujõudu parandanud

Kortermaja Tallinnas. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi sõnul on Tallinnas teenitava keskmise palga eest võimalik Tallinnasse osta keskmiselt 20 protsenti väiksema ruutmeetrite arvuga korter kui enne koroonakriisi ja Ukraina sõda. Ostujõu kahanemine võib analüütiku sõnul seega kaasa tuua üürituru aktiivsuse tõusu.

«Koduostja ostujõu vaatest nii-öelda veel mõistlikul 2018.–2019. aastal sai maa-ameti ja statistikaameti andmete baasil arvutades Tallinna keskmise palga eest osta ligikaudu 0,65 ruutmeetrit keskmise hinnaga Tallinna korterit. 2022. aasta lõpuks on tallinlase ostujõud vähenenud 0,52 ruutmeetri peale,» ütles Toompark kinnisvarafirmade veebiplatvormil adaur.ee ja nentis, et ostujõu vähenemine ei puuduta mitte ainult pealinna elanike, vaid kogu Eestit.

Keskmine brutokuupalk Tallinnas 2022. aasta neljandas kvartalis oli statistikaameti andmetel 1994 eurot. Maa-ameti andmetel tõusis Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind märtsis aastavõrdluses 10,5 protsenti 2925,73 euroni, veebruariga võrreldes keskmine ruutmeetri hind aga langes 1,4 protsenti.

Palkade tõus jääb hinnatõusule alla

«Ostujõu vähenemise tagamaa on kõrgele lennanud korterite hinnad, millest palgatõus on maha jäänud. Korterite hinnad on küll pisut allapoole tulnud, kuid ostujõu paranemist ei ole see veel endaga kaasa toonud,» selgitas Toompark.

Ostujõu vähenemine on tema sõnul loonud olukorra, kus inimestel ei jätku raha elamispinna ostmiseks, mis tähendab, et jääb vähemaks inimesi, kel on raha elamispinna ostmiseks. Analüütik prognoosib, et hoolimata tehingute arvu võimalikust kõikumisest kuude lõikes langeb elamispindade ostu-müügi tehingute arv lähiajal 2018.–2021. aastate tasemest oluliselt allapoole ja seda mitte ainult lühiajaliselt. Aastatel 2018–2021 tehti maa-ameti andmetel Tallinnas keskmiselt 12 700 tehingut korteriomanditega, 2022. aastal aga 11 599.

Ühtlasi järeldab Toompark, et kuna inimestel on Tallinnas siiski tarvis kusagil elada, siis nihkub kinnisvaraturu fookus senisest enam üüriturule. «Kui vähematel inimestel on võimekust endale kodu osta, peab üüriturg laienema. Seda võib-olla mitte lühikeses perspektiivis, kuid pisut pikemas vaates kindlasti,» prognoosib Toompark.