/nginx/o/2023/04/04/15238082t1ha458.jpg)
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 72,4 €/MWh (+17,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim oli elekter möödunud reede õhtul kell 21, mil megavatt-tunni eest tuli tasuda 161 eurot. Odavaim tunnihind 24,63 €/MWh oli pühapäeval, 2. aprillil kell 15.00.
Baltimaade ja Soome piirkonna elektrihinnale mõjus eelmisel nädalal soodsalt Olkiluoto 3 tuumajaama testfaasis tootmine maksimaalsel tasemel ning samuti kõrge veetase Lätis, mis on võimaldanud seal juba kogu esimese kvartali jooksul tavapärasest rohkem hüdroelektrit toota, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga kasvas Läti hüdroelektri tootmine tänavu tervelt 62 protsenti, 1,4 teravatt-tunni juurde. Möödunud viie aasta keskmine toodangumaht on sel ajal Lätis pigem veidi alla ühe teravatt-tunni olnud. Siiski möödunud nädala veidi külmem ilm, madalam tuuleelektritoodang ja kütusehindade mõningane tõus suunasid elektrihindu siiski ülespoole.
Külmem ilm mõjutas ka maagaasi turuhinda, mis kerkis eelneva nädalaga võrreldes 1,7 euro võrra ning oli nädala keskmisena 42,9 eurot megavatt-tunni kohta. Naftakartelli OPEC nädalavahetusel tehtud otsus toornafta tootmist piirata tuli turgudele üllatusena ja naftahind kerkis esmaspäeval 6 protsenti 85 USD/bbl tasemele. Analüütikute sõnul võib selle otsuse püsimajäämine viia naftahinna aasta lõpuks kuni 110 USD/bbl tasemele. Selline naftahinna tõus tõmbaks endaga paratamatult kaasa ka gaasihinna.
Gaasihinda mõjutavad lühiajaliselt praegu ka Prantsusmaal jätkuvad energeetikute streigid, mis on toonud kaasa töökatkestused erinevates energiarajatistes tuumajaamadest LNG-terminalideni. Mõnes ettevõttes on töö häiritud olnud juba kolm nädalat, ent jaheda kevade tõttu ei ole küttehooaeg päriselt lõppenud ka Kesk-Euroopas, kuigi mõni nädal tagasi oli seal kohati üle 15 kraadi sooja. Maxar Technologies prognoosib, et keskmisest jahedamad temperatuurid püsivad vähemalt selle nädala lõpuni.
Teiselt poolt suurendab Euroopa Liit survet energiaettevõtetele, et need lõpetaks veeldatud maagaasi sisseveo Venemaalt. Kui seni on nt Euroopa Komisjon, Saksamaa ja Hispaania andnud vastavaid soovitusi, siis nüüd otsib komisjon võimalusi, kuidas riigid saaksid Vene eksportööridel keelata LNG saadetisteks vajaliku taristu kasutamise. Selle sammu eesmärk on mõistagi vähendada Euroopa energiasõltuvust Venemaast ja sanktsioneerida Venemaad. Samal kohtumisel otsustati jätta gaasitarbimise piirangud jõusse veel vähemalt aastaks, et kindlustada kütuse piisav saadavus järgmisel talvel.
Ühest küljest vajab Euroopa kogu võimalikku LNGd, et tagada varustuskindlus, ent samal ajal kritiseeritakse poliitikuid jätkuvas sõltuvuses Venemaast ja nende sõjamasina rahastamises läbi LNG ostmise.
Vastuoksa olematuks kahanenud torugaasi impordile Venemaalt kasvas sealse LNG sissevedu mullu Euroopa Liitu 30 protsendi võrra. Ühest küljest vajab Euroopa kogu võimalikku LNGd, et tagada varustuskindlus, ent samal ajal kritiseeritakse poliitikuid jätkuvas sõltuvuses Venemaast ja nende sõjamasina rahastamises läbi LNG ostmise. Kuivõrd konkreetseid sanktsioone ega nendega seotud tähtaegu pole kehtestatud, jätkub Moskvast LNG import tavapärases mahus. Sisseveokeelu kehtestamist on vedanud Baltimaad, kuid erinevate väljaannete sõnul ei jõutaks teatud riikide kindla vastuseisu tõttu selles osas üksmeelele.
Mitmed suurettevõtted, nagu Hispaania Repsol ja Enagas, on öelnud, et ei osta enam Vene LNGd, ent samal ajal on paljudel ostjatel pikaajalised lepingud ning Prantsusmaa TotalEnergiesil on lausa 20-protsendiline osalus Jamali ekspordijaamas ja ta ei ole väljendanud valmisolekut sellest loobuda.
Kuigi energiakriisi teravaim tipp on selleks talveks ületatud, jätkavad mitmed riigid kriisimeetmetega. Nii teatasid eelmisel nädalal Hispaania, Portugal ja Itaalia, et soovivad leevendusmehhanisme pikendada. Hispaania ja Portugali puhul on selleks hinnalagi gaasielektrijaamades kasutatavale maagaasile. Itaalia aga jätkab hinnakompensatsiooni eratarbijatele.
Konsultatsiooniettevõte McKinsey prognoosib, et maagaasi hinnad Euroopas püsivad praegusel tasemel või kõrgemal veel mõne aasta, ent peaks aastaks 2026 langema 28,5–31,7 euroni megavatt-tunni kohta. Hinnataset mõjutab see, kuivõrd praegu saavutatud gaasinõudluse vähenemine Euroopas püsima jääb ja kui suureks osutub Hiina gaasitarbimise kasv. Praegu kaupleb 2024. aasta TTF gaasifutuur 59 euro/MWh juures ja 2025. aasta gaasifutuur maksab 50 eurot/MWh.
Venemaa torugaasi import peaks langema tänavu umbes 60 protsenti ehk 40 miljardi kuupmeetri võrra, kuid sellest hoolimata saab Euroopa Liit varude täitmisega talve eel toime tulema, hindab analüüsiettevõte Energy Aspects. Kukkumine on suur, ent oluliselt väiksem kui mullu, mil 2021. aastaga võrreldes vähenes torugaasi import koguni 78 miljardi kuupmeetri võrra. Gaasivarude täituvus on praegu 56 protsendi juures, aasta tagasi samal ajal oli see näitaja vaid 27 protsenti. Euroopa Liidu reeglite järgi peavad hoidlad 1. novembriks olema täidetud 90 protsendi ulatuses, mis tundub praegu ka saavutatav.
Taristu võimaldaks Moskval müüa Euroopasse oluliselt rohkem maagaasi ja kehtivate lepingute valguses oleks see teoreetiliselt võimalik, kuid uute lepingute sõlmimine Kremliga on välistatud. Samuti ei ole ette näha Nord Streami torujuhtmete remonti Venemaa poolt. Teisest küljest saaks Energy Aspectsi hinnangul Euroopa Liit hoidlate täitmisega hakkama ka siis, kui Venemaa katkestaks tarned täielikult.
Eesti Gaas sai oma esimese LNG koguse jaanuaris avatud Soome Inkoo terminalist. Selleks aastaks tellitud kümnest LNG kogusest tulevad seekord seitse Inkoost. Seni on Eesti Gaas alati Klaipeda terminali kasutanud.
ELi seadusandjad leppisid kokku, et tõstavad 2030. aasta siduvat taastuvenergia eesmärki 42,5 protsendini ning vabatahtlikult võib selle viia 45 protsendini. Seni kehtis 2021. aastal seatud siht 41 protsenti. Kokkuleppe järgi kiirendatakse taastuvenergiaprojektide loastamist, et tuua roheelektrit kiiremini turule ning suurendada sõltumatust Venemaa fossiilkütustest. Liikmesriigid peavad määrama taastuvenergia arendamise alad, kus lubade menetlemine peab käima kiirendatud ja lihtsustatud korras ning õiguslike vaidluste riskide vähendamiseks määratakse neile «ülekaaluka avaliku huvi objekti» staatus.
Eelmisel nädalal lõppes Rootsis 1130 MW võimsusega tuumajaama Ringhals 4 remont, mis lisab Läänemere piirkonda soodsa hinnaga tuumaenergiat. Olkiluoto 3 käivitati 15. märtsil katserežiimis ning regulaarse elektritootmise algus on planeeritud 17. aprillile. Seni tundub kõik tõrgeteta sujuvat.
CO2 nädala keskmine hind oli 90,0 eurot/t (+0,5 eurot/t võrreldes eelmise nädalaga), püsides varasema nädalaga võrreldes samal tasemel. Väike tõus oli tingitud külmematest ilmaprognoosidest ja turu ootusest paremate makromajanduslike väljavaadete osas, mis tähendab suuremat nõudlust.
Eesti elektrijaamade ja Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud tööstusobjektide süsinikdioksiidi heitkogused kasvasid eelmisel aastal 23 protsenti 8,5 miljoni tonnini. Tõus oli peamiselt tingitud energiakriisis leevendust pakkunud põlevkivil töötavate elektrijaamade elektritootmise tõusu tõttu.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 170 MW. Aastahooldusest naasis Eesti elektrijaama 5. energiaplokk. Maikuuni kestvas hoolduses on Eesti elektrijaama 3. energiaplokk ning septembrini vältavas aastahoolduses 4. energiaplokk.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimsustest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)