Inkassofirma: makseraskustes inimeste hulk väheneb, kuid laenusummad suurenevad

Eurosendid Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Julianus Inkasso eraisikute maksehäirete värskest ülevaatest selgub, et statistiliselt on 2023. aastal keskmine võlgnik 46-aastane eesti rahvusest mees, kellel on 2,6 aktiivset maksehäiret ning kelle võla kogusumma on 3400 eurot. Sealjuures makseraskustes inimeste hulk on viimastel aastatel küll vähenenud, ent keskmine võlasumma on suurenenud.

Julianus Inkasso andmetel on 2023. aastal vähemalt üks maksehäire 83 253 isikul. Võrreldes 2020. aastaga, kui oli teada vähemalt 101 000 makseraskustes inimest, on see number aga pidevalt positiivses languses. «Jätkub trend, et makseraskustes inimeste hulk on viimastel aastatel kerges languses. Samal ajal aga suureneb võlgnike keskmine võlasumma järjepidevalt. Arvestades üldist hinnatõusu, on see ka täiesti normaalne,» leiab Julianus Inkasso tegevjuht ja juhatuse liige Merle Laurimäe pressiteates. Ta lisab, et kui eelmisel aastal oli keskmine võlasumma isiku kohta umbes 2900 eurot, siis sel aastal on see jõudnud 3377 euroni.

Kuigi üle 60 protsendil kõikidest võlgnikest on ainult üks või kaks aktiivset maksehäiret, siis pea 1140 inimesel on kümme või enam võlga. Need isikud moodustavad 1,3 protsenti kõikidest võlgnikest. Nende keskmine võlasumma on ka kõikide võlgnike keskmisest maksehäire summast tunduvalt suurem ning ületab 12 200 euro piiri.

Võlamenetluse alustamisel selgub enam kui pooltel juhtudel, et isikul on juba aktiivne maksehäire olemas, mis viitab Eesti suurima maksehäirete andmebaasi taust.ee tegevjuhi Art Andressoni sõnul sellele, et krediidiotsuste tegemisel ei kontrollita piisavalt isikute tausta. «Enne uute äritehingute sõlmimist tuleks alati olla kindel, et vastaspoolel poleks suuri maksehäireid, mis võiks hiljem tekitada keerulisi olukordi,» täpsustab Andresson.

Kui keskmine võlasumma on eelmise aastaga võrreldes kasvanud, siis kuni 25-aastaste seas on see püsinud üsnagi samas suurusjärgus, mis näitab, et noorte maksekäitumine on teiste vanusegruppidega kõrval vähem riskialdis. Küll aga on hinnatõus ja inflatsioon mõjutanud ka noori, sest aastaga on võlgnike arv noorte seas pea viis protsendipunkti kasvanud. Positiivse trendina on 26–45-aastaste vanusegrupis võlgnike arv hoopis tunduvalt vähenenud.

Kuigi üldiselt on makseraskustes inimeste arv languses, selgub taust.ee ja Julianus Inkasso andmetest, et kõikides vanusegruppides on peamine võlgnike arvu kasv just isikute seas, kellel on neli või enam maksehäiret.

Kuigi Eesti elanike seas on naised ülekaalus, on maksehäireid siiski jätkuvalt rohkem meestel. Naiste osakaal makseraskustes inimeste hulgas on lausa kaks korda väiksem kui meeste oma, moodustades võlgnikest 33 protsenti ning mehed 67 protsenti. Siiski on nii meeste kui naiste seas eelmise aastaga võrreldes jäänud keskmine võlasumma üsna samasse suurusjärku ning sooliselt jaotub võlasumma ühtlaselt.

Eesti rahvuspõhises jaotuses on vene keelt kõnelevate elanike osakaal 26 protsenti. Kõikide võlgnike arvestuses moodustab venekeelne elanikkond aga kolmandiku, mis näitab, et vene keelt kõnelevatel inimestel on keskmiselt rahvuspõhise jaotusega võrreldes rohkem aktiivseid maksehäireid kui eestlastel. Küll aga on eestlaste keskmine võlasumma püsinud ka eelmisest aastast üle 600 euro suurem ning samuti on eesti inimestel ka isiku kohta rohkem võlgnevusi.

Arvestades maakondade elanike jaotust kogu rahvastikust, on võlgnike osakaal kõige väiksem saartel ning Lääne ja Põlva maakonnas. Eelmise aastaga võrreldes on makseraskustes inimeste hulk enim kasvanud Ida-Virumaal, arvestades, et elanike arv on püsinud aasta jooksul samas suurusjärgus. See-eest on geograafiliselt idavirulaste võlgade summaline osakaal tunduvalt väiksem, mida toetavad eeltoodud andmed, et venekeelse elanikkonna keskmine võlasumma jääb eestlaste kõrval palju madalamaks.

Hinnatõus on reaalpalka vähendanud

Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe sõnul on andmed positiivselt ootuspärased, kuigi majandusolukord on tugevalt muutunud. «Seis on päris hea, sest võrreldes eelmise aastaga pole statistikas suuri muutusi, kuigi inflatsioon on olnud väga suur ning toidu-energia hinnatõus ja laenamise kallinemine on reaalpalku tegelikult vähendanud,» leiab Laurimäe. Samuti ei pruugi statistikas veel reaalne majandusolukord olla kajastatud, sest Laurimäe sõnul tuleb alati arvestada, et maksehäire ja inkassomenetluse staadiumi jõuavad probleemid viitega.

Kokkuvõtvalt on 2023. aasta märtsi seisuga Julianus Inkasso andmetel 281 099 245 euro ulatuses aktiivset võlga ning teadaolevalt vähemalt 216 955 aktiivse maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Maksehäiretena ei arvestata parkimistrahve ja prügiveo arveid, sest need ei näita otseselt maksevõimet.