/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2012/03/13/1011242t1hc818.jpg)
Riigikogu keskerakondlasest liige Rainer Vakra sõnas, et talle teeb muret, kuidas Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumisel asju menetletakse.
Vakra: teeb muret, kuidas ESMi asju menetletakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Et kuus riiki – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Belgia ja Holland – teeksid meie eest otsused ära, on lubamatu, selle üle tuleks selgelt diskuteerida,» sõnas Vakra ETV saates «Foorum».
«Siiani arutame, kas ESM asendab EFSFi, me jälle ei tea, mida arutame, kõik muutub iga päevaga,» toonitas Vakra.
«10-15 aasta pärast võib Eestil ESMist abi vaja olla, praegu on see väga teoreetiline, aga ei peagi aastakümneid üle võimete elama, et probleemid juhtuksid,» hoiatas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees reformierakondlane Taavi Rõivas.
«Arvata, et Kreeka kriis ei mõjuta kasvõi läbi Saksamaa tarbimise Eesti majanduskasvu, on ikka väga naiivne, Kreeka pankrot mõjutaks meid kindlasti,» lisas ta, rõhutades, et ESM pole teiste riikide laenude kinnimaksmine, laenude kinnimaksmine on ELi aluslepinguga keelatud.
Kreeka võimalikust pankrotist rääkides leidis Vakra, et kui kriise ei suudeta hallata, tulebki ventiilist õhku välja lasta.
Esimesele saateküsimusele, kas Eesti peaks liituma Euroopa stabiilsusmehhanismiga? vastas jaatavalt 19,1 protsenti 414 helistanust ning teisele küsimusele, kas eurotsoon jääb püsima praeguses koosseisus? vastas eitavalt 79,1 protsenti helistanuist.