/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/20/14319499t1h61f4.jpg)
Poeketi Coop müügistatistika näitab, et kodumaise toidu müügikoguse kasv on viimastel kuudel olnud suurem kui kogu toidukaupadel tervikuna.
Kalli Eesti toidu müük kasvab
«Kodumaist päritolu toidu müük meie käibes kasvab ja on nüüdseks jõudnud juba rohkem kui 60 protsendini kogumahust. See tähendab, et tarbijatele on korda läinud oluline sõnum, et eestimaist toitu ostes saame hoida kohalikku majandust, toidujulgeolekut ja töökohti,» ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla.
Kuigi müüdud toidukauba kogus on aastatagusega mõnevõrra langenud, siis samas kodumaise toidu müügimaht kasvas jaanuaris 1,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga ja veebruaris koguni 7,1 protsenti.
«Sellega jätkus juba möödunud aasta sügisel alanud tugev trend, kus kodumaise toidukauba müügimahu kasv oli toidu üldisest müügist tugevam,» kommenteeris Rohtla. «Oluline, et võrdlus ei ole rahaline, vaid koguseline, mis jätab hinnatõusu mõju välja ja peegeldab täpsemalt, mis kaupa tarbijad rohkem või vähem ostavad.»
Coopi kaupluseketis on suurim eestimaise toidu valik, samuti müüb Coop kõige rohkem kodumaist toidukaupa – iga päev üle miljoni euro eest. Coop teeb tihedat koostööd Eesti erinevas suuruses tootjatega, et luua neile järjest uusi müügi- ja kasvuvõimalusi.
«Lihtsaim viis Eesti elu edendada, on eelistada kodumaist toitu. Eesti toit on värske ja kvaliteetne, väikese jalajäljega transpordil. Samuti hoiab otseselt ja seotult üleval tervet hulka töökohti ja toob riigile maksuraha. Peame kõik üheskoos toidujulgeolekul pingutama, sest nii koroona kui ka sõda on näidanud, kui kiirelt võivad tarneahelad katkeda,» lisas Rohtla.
Coopi ühistute eripära on kohalikkus. «Meie ühistud tunnevad oma piirkonna toidutootjaid. Näiteks on üsna tavaline, et ühe ühistu kaupluses saab ühe põllumehe kartulit, mõnes muus poes aga teise põllumehe kartulit – mõlemal juhul kohalikku ja värsket,» rääkis Rohtla. «See meeldib tarbijatele, aga ka väikestel tootjatel on nii hea kohalikust kauplusest alustada ning seejärel keskühistu kaudu üle-eestilist haaret saavutada.»
Välismaiste toodete puhul on Coopi statistika järgi mõnevõrra näha hinnakampaaniate osakaalu kasvu. Samas see ei puuduta eriti kodumaist toodangut, kus hinnakampaaniate mõju on madalam, mis annab omakorda tunnistust, et tarbija on kvaliteetsele kaubale lojaalne ja ei tee ses osas kergekäelist kompromissi.
Coopi analüüs näitab, et tarbijate ostumaht on tervikuna veidi langenud, mis ei ole aga kõige odavamaid alternatiive muutnud müügihittideks. «Õnneks on toit viimane, kus tehakse järeleandmisi ja Coopis kasvab kvaliteetse eestimaise toidu osakaal kriisist hoolimata,» kinnitas Rohtla. «Küll on näha, et populaarsust kasvatavad viimase kuupäeva allahinnatud tooted, mis samas täidavad kõik kvaliteedi tingimused. Lisaks on hoogu võtmas suund, et pigem ostetakse väiksemaid pakendeid.»
Rohtla ütles, et hinnatõusu surve ei ole enam nii suur kui eelmisel aastal. Kohati on näha osa toodete isegi soodsamaks muutumist, näiteks juustu, või, pagaritoodete ja kohvi puhul, kuid muidugi on ka tootegruppe, kus on sisendhinnad laes. «Meie jaoks on lisaks oluline välja selgitada, millised hinnatõusud on hankijatel põhjendatud ja millised mitte – ses osas on kaubandusketil väravavahi roll,» lausus Coop Eesti Keskühistu juht.
Coop Eesti koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kellele kuulub kokku 320 kauplust üle riigi ehk ligi pooled Eesti poed. 2021. aastal oli Coopi ühistute käive kokku 752 miljonit eurot, millega on turuliider ligi 25 protsendiga. Coopis töötab üle 6000 inimese.
Coop esindab kogukondlikku majandusmudelit ja kogu teenitud tulu investeeritakse tagasi kogukonda. Coopi tulu ulatus 2021. aastal 30 miljoni euroni ning samasse suurusjärku jäi ka investeeringute maht Eesti eri piirkondade kohalike tegevuste arenduseks.