/nginx/o/2023/04/02/15233677t1h953f.jpg)
Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht Anne Pärgma märkis, et kiiresti kasvava euribori tõttu suurenenud laenumaksete kasvu on võimalik ohjeldada, kuid lepingumuudatused tuleb hoolega läbi mõelda.
«Intressimäärade tõus teeb küll hoiustajatele rõõmu, kuid tähendab teisalt laenuvõtjatele intressikulude ja kuumaksete kasvu. Kuumakse suurenemist saab küll piirata, kuid see otsus tuleks põhjalikult läbi mõelda, sest laenulepingu muutmine mõjutab laenu kogukulu,» ütles Pärgma Swedbanki blogis.
Tema sõnul on üks võimalus kuumaksete suurust vähendada laenuperioodi pikendades. «Samas kasvab sellisel juhul kogu laenuperioodi intressikulu. Näiteks kui pikendada 25 aastaks võetud 70 000-eurone 5-protsendise intressimääraga laen 30 aasta peale, langeb kuumakse 409 eurolt 376-le, kuid intressikulu tõuseb 52 764 eurolt 65 279 eurole. Sellises näites on arvestatud, et intressimäär jääbki laenulepingu lõpuni 5 protsendi juurde, pika lepingu korral võib aga intressimäär vahepeal mitu korda tõusta ja langeda,» selgitas valdkonnajuht.
Teise võimalusena tõi Pärgma välja laenu kuumaksete suuruse fikseerimise, et eelarvet oleks lihtsam planeerida. Sellisel juhul laenu kuumaksed ei muutu, kuid laenu lõpptähtaeg muutub intresside tõustes pikemaks ja langedes taas lühemaks. Sellist laenugraafikut nimetatakse fikseeritud annuiteetgraafikuks. Laenuperioodi pikendamine tähendab Pärgma sõnul igal juhul suuremat intressikulu lepinguperioodi peale kokku.
«See tähendab ka vajadust riskid uuesti üle hinnata, seega tuleb arvestada, et muudatus võtab aega ja tuleks olla valmis lisaküsimuste tekkimiseks. Lisaks kaasnevad lepingu muutmisega tasud, mis enamiku muudatuste korral on 190 eurot. Kuna kulutused laenule kokkuvõttes kasvavad, tuleks selliseid muutusi kasutada tõesti vaid äärmise vajaduse korral,» toonitas ekspert ja lisas, et ajutise iseloomuga makseraskuste puhul võib lahendus olla ka ajutine maksepuhkus, mille kestel makstakse tagasi vaid laenu intresside osa, mitte põhiosa.
Ta tuletas meelde, et intressikulu kogumaht on lisaks intressimäärale seotud ka laenusummaga. «Intressikulu on võimalik vähendada laenu põhiosa tagasi makstes, kuid selleks on tarvis vaba raha. Kui kontol suurt raha pole, aga igakuine eelarve lubab, saab intressikulu vähendada laenu pikkust lühendades. Näiteks 70 000-eurose ja 25 aasta pikkuse laenu intressikulu 5-protsendise intressi korral on 52 764 eurot ja kuumakse 409 eurot, intressikulu 15-aastaseks perioodiks oleks aga 29 640 eurot ja kuumakse 554 eurot. Näide on tehtud arvestusega, et praegusega sarnased intressimäärad kehtivad laenuperioodi lõpuni, tegelikkuses võib aga intressimäär edaspidi veel mitu korda muutuda,» tõi valdkonnajuht näite sarnaste sisendandmetega.
Pärgma sõnul tasub kaaluda ka laenulepingu graafiku tüübi muutmist. «Enamik laenulepinguid on annuiteetgraafikuga: kuumaksed on võrdsed ning sisaldavad ajas muutuvas suhtes intressikulu ja põhiosa makset. Kuid võimalik on kasutada ka fikseeritud põhiosaga graafikut, mille puhul makstakse igal kuul tagasi võrdne osa põhiosast. Maksed on alguses suuremad, kuid vähenevad koosintressikulu vähenemisega. Sellise graafiku korral oleks näites toodud laenu intressikulu kokku veel väiksem – 15 aastaks võetuna oleks laenu esimene kuumakse 681 eurot ning intressikulu kokku 26 396 eurot,» osutas valdkonnajuht ja lisas, et laenu tagasimaksmise mõistlikkuse või vajaduse hindamisel tuleks kasutada nii-öelda talupojatarkust.
«Majanduslik loogika on lihtne. Kui arvad, et suudad oma investeeringutelt teenida rohkem, kui on laenu intressimäär, või eeldad, et su sissetulek kasvab kiiremini kui kehtiv intressimäär, siis ei tasu laenu tagasi maksta. Hindamise juures võta arvesse ka riske. Kui aga vaba raha seisab kontol selge otstarbeta, siis tasub tõesti laenu tagasimaksmist kaaluda,» rääkis Pärgma.
Millal euribor taas langema hakkab, ei söandanud valdkonnajuht prognoosida. «Sellele küsimusele ei tea keegi vastust. Intressimäärad on erakordselt madalad olnud alles viimasel 15 aastal, varem on need kogu aeg kõikunud. Praegu tõstetakse intressimäärasid inflatsiooni ohjeldamiseks. Kui inflatsioon saadakse kontrolli alla, langevad ilmselt ka intressimäärad. Samas võib aga alati juhtuda mõni järgmine sündmus, mis viib majanduse hoopis teisele rajale. Seega on raske ennustada, kui kaua euribor püsib kõrgel, kas ja mis tasemele see langeb ning millal ja mis suunas edasi liikuma hakkab,» nentis ta.