/nginx/o/2023/03/15/15198433t1h288e.jpg)
Intrumi Euroopa tarbijamaksete aruande kohaselt ütles 53 protsenti Eesti vastajatest, et nad on saanud igapäevaste rahaasjadega toimetulekuks piisavad finantsteadmised, kuigi tunnistavad, et vajavad siiski nõu keerulisemates finantsküsimustes, nagu pensioniplaneerimine ja börsiinvesteeringud; Euroopas keskmiselt oli näitaja 41 protsenti.
Kui rääkida aga headest finantsteadmistest ja enesekindlusest kõigi, ka keeruliste finantsküsimuste lahendamisel, siis on suhe Euroopa keskmisesse vastupidine – oma finantspädevust ja enesekindlust keeruliste finantsküsimuste lahendamisel peab laitmatuks 26 protsenti eurooplastest ja 18 protsenti eestlastest, teatas Intrum.
Küsitlusest selgub, et keskmiselt 19 protsenti nii Eesti vastajatest kui ka eurooplastest tunneb, et nad ei ole saanud igapäevaste rahaasjadega toimetulekuks piisavalt finantsteadmisi ning küsivad sageli nõu teistelt. Veel 10 protsenti eestlastest ütleb, et nad teavad põhitõdesid, kuid mitte piisavalt, et mõista viimaste aastate väljakutseid, näiteks inflatsiooni mõju. Kogu Euroopas tunnistab sama 13 protsenti vastanutest.
Tarbijad näevad oma finantspädevuse parandamisega vaeva ja enam kui pooled Eesti vastajatest ütlesid, et mure inflatsiooni ja/või intressimäärade pärast motiveerib neid oma finantsteadmisi täiendama. Teadlikkus peamistest finantstingimustest on paranenud, kuid edusammud on ebaühtlased ja peaaegu pooled küsitletuist ei osanud õigesti vastata küsimusele inflatsiooni mõju kohta oma energiaarvele.
Ka Eesti vanemad soovivad oma lapsi aidata – 59 protsenti vastanutest ütles, et kulutavad rohkem aega aitamaks lastel mõista finantstermineid ja finantsjuhtimise põhitõdesid. Umbes sama suur hulk inimesi soovitab oma lastel mitte võlgu võtta ja 44 protsenti ütleb, et soovitab neil otsida kõrgepalgalist tööd selle asemel, et üritada viia oma unistusi ellu madalapalgalistes ametites.
Finantsteadmiste puudulikkus kajastub ka halvas rahalises olukorras. Kaks viiest kehva finantspädevusega Eesti tarbijast eeldab, et järgmise 12 kuu jooksul jääb vähemalt üks kommunaalteenuste arve tasumata, samas kui heade finantsteadmistega tarbijatest eeldab sama vaid 19 protsenti. Ligikaudu kolmveerand halva finantspädevusega vastajatest on täna halvemas rahalises olukorras kui aasta tagasi, samas kui heade teadmistega vastajatest on kehvemas olukorras vähem kui pool.
Positiivsemana selgus küsitlusest, et Eesti tarbijad võtavad arvesse tulevasi finantsohtusid ja seavad suurema tõenäosusega eesmärke säästude paremaks haldamiseks, tutvuvad lepingutingimustega ja panevad raha mustadeks päevaks kõrvale. Nagu ka teistes Balti riikides, on nende kõige usaldusväärsem finantsteabe allikas internet, mida mainitakse palju sagedamini kui Euroopas keskmiselt.
«Need, kellel on heal tasemel finantsalased teadmised, on rasketel aegadel paremini ette valmistatud ja meie uuring näitab, et see eelis on suur. Positiivne on see, et paljud tarbijad on kasutanud pandeemia kogemust enda rahaliseks harimiseks, on ettevaatlikud tarbetu laenuvõtmise suhtes ja kärbivad kulutusi. Samas oleme sisenemas kõrgete intressimäärade keskkonda, mis on paljudele, eriti noortele tarbijatele võõras. Tõenäoliselt avaldab see mõju tarbijarühmadele, kes pole varem võlgadega maadelnud,» nentis Intrum Balticsi tegevdirektor Ilva Valeika.
Euroopa tarbijamaksete iga-aastane aruanne põhineb küsitlusel, mis viiakse üheaegselt läbi 24 Euroopa riigis. 2022. aasta uuringus osales kokku 24 011 tarbijat.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)